Väärtused loevad Euroopa Liidus rohkem kui varem. Seda mõju sai suvel tunda Poola, kes jäi toetusrahadest ilma, sest kuulutas end osaliselt «LGBT vabaks». Tulevaste valimiste ja kõneainet leidnud abielureferendumi eel arutlesid Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» eurosaadikud Marina Kaljurand (SDE) ja Urmas Paet (RE). Kas ka Eestil on oht toetusrahadest ilma jääda?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kaljuranna sõnul räägib enamik fraktsioone demokraatiast ja sellest, et EL liikmena tuleks täita kõiki selle väärtusi ja põhimõtteid. Poola ja Ungari on tema sõnul näited, kus hiljutised sündmused on tekitanud palju kõneainet. Poola valimiskampaania periood sai palju kriitikat, ning samuti kuulutas end piirkonniti «LGBT-vabaks». Kriitika alla on sattunud ka Ungari, kus on probleeme teatri- ja muusikaakadeemia õppekavaga pärast rektori välja vahetamist. «On sellised üksikud sammud, mis kogumis näitavad ikkagi nende riikide eemaldumist ja kaugenemist sellest, mida Euroopa Liit mõistab demokraatia all,» selgitas ta.

«Euroopa Liit vastab siis nii, et raha ei antagi neile?» küsis saatejuht Neeme Raud vastu. Kaljurand selgitas, et nii Poola näitel oligi. End LGBT vabaks kuulutanud kuus omavalitsust jäid ilma toetusrahata. «Komisjon vastas väga konkreetselt – kuus Poola omavalitsust, kuus Poola linna, ei saanud raha Euroopa Liidu fondidest piiriüleseks koostööks,» ütles ta ja lisas, et vajadusel minnakse ka raha kallale. «Ei täida õigusi – maksad,» kirjeldas ta.