Lauri Vahtre: abiks algajale oraatorile

Lauri Vahtre, Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija. Foto: Tairo Lutter

Kui ma veel laps olin, tahtsid paljud mu eakaaslased saada kosmonaudiks. See oli siis popp. Aeg on edasi läinud ja täna on popp saada uinunud ühiskonda äratavaks sädeinimeseks. Mis on selle poolest vahva, et see on palju lihtsam kui kosmonaudiks saamine. Kosmonaut peab palju õppima ja treenima, aga sädeinimeseks saamine läheb nagu lepase reega, kui vaid vajutada õigeid nupukesi ja teha õigel hetkel piiks-piiks, kirjutab kolumnist Lauri Vahtre.  

Üldjoontes rajaneb sädeinimeseks saamine ühel vanal tarkusel, mida juba minu noorpõlves õpetati keskkooli lõpukirjandiks valmistuvatele abiturientidele: ära jookse peaga vastu müüri, vaid murra sisse lahtisest uksest. Kusjuures murra sisse röökides, trummi põristades ja pasunat puhudes. Kuuluta lugejaile särki rebides mingit lollikindlat triviaalsust, poliitiliselt paduõiget loosungit, aga natuke isikupärases sõnastuses. Siis võid kindel olla, et sinu sõnum pälvib hardunud heakskiitu. Tänapäeval väljendub see selles, et su labasuse korjab üles parv keskealisi või vananema kippuvaid onusid, kellel on paaniline hirm, et mõni viimati märkab, et nad on keskealised või kipuvad koguni vananema. Korjab üles ja asub kiitma: kui julge! milline aus osutus meie valupunktidele! kui nooruslik ja siiras sõnum!

Mida labasem ja triviaalsem teie sõnum on, seda parem. Kuid mitte siiski nii, et lähete püünele ja ütlete: «Hommikul päike tõuseb ja õhtul tema loojub.» Ei, selle söödaga te suurt kala ei püüa. Sõnum peab olema negatiivne, jõuliselt valuline, seda välja öeldes või kirjutades tuleb teha nägu, nagu vaevaks teid maksatsirroosi viimane staadium. NB: mitte lihtsalt negatiivne, vaid negatiivne Eesti ja eestlaste suhtes, muhu tikandite ja laulupeo suhtes, Jaan Tõnissoni ja Lembitu suhtes. Kõige kindlam siiski – tänase eluolu suhtes. Ja veel: kui vähegi võimalik, püüdke oma tekst ette kanda mõnel tähtpäeval – vabariigi aastapäeval, võidupühal, Tartu rahu aastapäeval, aastavahetusel, kellegi juubelil, lõpuaktusel, esimesel koolipäeval jne. Edukuse indikaatoriks on see, kas kuulajad, kes on paremad riided selga pannud ja lillekimbud kätte võtnud, tunneksid, et neile oleks nagu pangetäis solki kaela valatud. Kui tunnevad, olete hästi hakkama saanud. Sädeinimese loorberipärg juba terendab.