Pildil Ploomikese lasteaia lapsed õues mängimas.

FOTO: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

SA Innove alushariduse õppekava ja õppevara peaspetsialist Heli Mäesepp kirjutab sellest, kuidas kevadise koroonakriisi ajal said lasteaiad distantsilt töötada ning mida on meil sellest edaspidi õppida. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

On neljapäeva hilisõhtu, 12. märts 2020. Eesti Vabariigi valitsus kuulutab välja eriolukorra. Rahvahulk suundub kauplustesse, et täiendada toidu- ja tualettpaberivarusid. Apteegid ja tööohutusvahendeid tarnivad firmad ostetakse isikukaitsevahenditest tühjaks. Teatatakse, et esmaspäevast, 16. märtsist suletakse koolid. Nimetatakse ametid, kes jäävad eesliinile: nende seas lasteaiaõpetajad.

Eriolukorra jooksul ja järgselt kajastati rohkelt seda, kuidas Eesti koolid ja kodud distantsõppe perioodil hakkama said. Pakuti igakülgset tuge ja nõu. Kahjuks leidis aga väga vähe kõlapinda eesliinile töötama jäänud koolieelsete lasteasutuste ja sealsete õpetajate toimetulek ja panus. Veelgi enam –  paljudes inimestes tekitas pahameelt see, et lasteaiaõpetajad suvel puhkusele jäid, sest neil ju alles lõppes kahekuine puhkus!

Et viga parandada ja müüdid purustada, lasteaiaõpetajate professionaalsust ja toimetulekut eriolukorras tunnustada, suhtlesin juhuvalimi alusel seitsme Eesti lasteaiaga ja panen järgnevalt kirja nende kogemuse. Need seitse lasteaeda on Tallinna Lasteaed Sipsik, Tallinna Lasteaed Vesiroos, Tallinna Kannikese Lasteaed, Kärdla Lasteaed, Kohila Lasteaed Sipsik, Valga Lasteaed Buratino ja Raadi lasteaed Ripsik.

Kuidas õpetada lasteaialapsi – distantsilt?

Lasteaednikes tekkinud ehmatus ja segadus vaibus sama kiirelt kui tekkis, sest meenus koolieelse lasteasutuse seadus, mille kohaselt lasteaed toetab perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist. Just nüüd ju pered enim toetust vajasidki.

Kiirreageerijatena pidid lasteaedade juhid mõtlema välja majasisese kriisiplaani: kuidas korraldada eriolukorras õppe- ja kasvatustööd, mida oleks võimalik pakkuda nii kontaktselt kui ka distantsilt. Kuidas võtta võimalikult ohutult vastu lapsi, kes jäid ka eriolukorra ajal lasteaias kohal käima, ning toetada peresid, kes jäid lastega koju. Kuidas tagada nende õpetajate ohutus, kes pidid tulema kohale, ja võimaldada tööd ka riskirühmas õpetajaile, kes pidid jääma koju.

Uhkusega saan öelda, et mitte üheski nendest seitsmest lasteaiast ei peatatud eriolukorra ajaks õppetööd, vaid see viidi suures mahus üle veebi.