Dmitri Borohhov ja Alain Aun: kui korteriomanik soovib eestikeelset üürnikku

Sageli ollakse korteri üürile andmisel teise kultuuritaustaga inimeste suhtes tõrjuvalt meelestatud. Foto: Louisa Gouliamaki / AFP / Scanpix

Hirmude põhjuseks on väga sageli teadmatus. Laps kardab pimedat tuba, sest ta ei näe, mis toas on. Täiskasvanu kardab võõrast rahvusest inimesi, sest äkki toovad nad kaasa ebameeldivusi ja ohustavad tema turvalisust, kirjutavad Dmitri Borohhov ja Alain Aun kinnisvaraagentuurist Rendin.

Üüriturg on paraku äri, kus valitsevad hirmud ja eelarvamused. Põhjused on mõistetavad: inimesed sõlmivad täiesti võõra inimesega pikaks ajaks lepingu; omanik annab üürniku kasutada oma kalli vara; ja see, kas üürnikul on turvaliselt katus pea kohal, sõltub teisest inimesest ehk üürileandjast. 

On loomulik, et omanik soovib üürnikku, kelle jutust ta aru saab ja kes tekitab temas kindlustunnet. Me küll elame kaasa USA-s toimuvale, aga olgem ausad, kas annaksime oma korteri üürile Nigeeriast pärit kehva inglise keelt rääkivale tudengile või pigem kohalikule üliõpilasele?