• Ajakirjanduse levimüüjale ei saa panna tsensuuri kohustust
  • Väljaannete püüded konkurente ära keelata pole eetilised
  • Ambivalentses teemas tuleks hoiduda ennatlikest süüdistustest

Ajakirjade müügilett

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Vastuseks survele eemaldada ajakirja Telegram koroona-teemaline number müügilt, kirjutab OÜ Lehepunkt tegevjuht Kristo Heinmaa, et arutelu sõnavabaduse piiride üle on teretulnud, aga enne tsensuuri kehtestamist tuleks selgeks teha millise institutsiooni ülesanne see peaks olema ja kuidas seda teostada.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Viimastel nädalatel on Postimees tõstatanud väärt teemaalgatuse: kus on sõnavabaduse piirid ja kelle vastutada on kontroll ajakirjandusliku sisu üle. Teemapüstitus sai alguse viimasest ajakirjast Telegram, mis käsitles koroonakriisi. Mul kahjuks puudub pädevus ütlemaks, millised ajakirjanduses käsitletud koroonaartiklid on adekvaatsed ja millised mitte. Ometi on Postimees ja Indrek Ibrus tõstatanud küsimuse, et taoliste artiklite avaldamisotsuse peaks tegema Lehepunkt.

Küsimus sõnavabaduse üle kütab nii Eestis kui maailmas kirgi juba mõned aastad. Kust jookseb avaldamiskõlbuliku materjali piir? Kes vastutab, kui väljaandes esitatakse valeväiteid? Väljaande toimetus? Riik? Pressinõukogu? Levitaja? Logistik? Kirjastaja? Trükikoda? Ühiskond? Lugejad? Head mudelit pole siiani leidnud veel ükski sõnavabadusega ühiskond ja just sellises olukorras on lihtne süüdistusi paremale ning vasakule jagada.