Juhtkiri: kes on tegelikult sinu ema?

Mida noorem on naine, seda kiiremini ta pärast viljatusravi alustamist rasedaks jääb. Foto: PantherMedia/Scanpix

On naisi ja peresid, kes sooviks kasvatada lapsi, ent näiteks emaka puudumise tõttu pole neil võimalik loomulikul teel ega ka mitte kunstliku viljastamise abil lapsi saada. Ühe võimaluse nende muret lahendada pakub asendusemadus.

Praegu Eesti seadused seda ei luba. Samas on algusfaasis asendusemadust lubavate õigusnormide kujundamine. Asendusemadus tähendab seda, et naise eest, kes ise ei saa loodet sünnini kanda, teeb seda pärast kunstlikku viljastamist keegi teine.

Lugege tänasest Postimehest, mida asendusemadus endast kujutab ja kui keerukaid probleeme võib see päriselus kaasa tuua. Asendusemadus on ilmekas näide meditsiinilisest protseduurist, mis on tehniliselt täiesti võimalik, ent selle läbiviimist takistavad sotsiaal-eetilised barjäärid ning loomulikult ka kirjapandud õigusnormid.

Huvitav on asendusemaduse juures ka see, et vastust vajavad eetilised probleemid ei piirdu üksnes asendusema valimise ja kunstliku viljastamisega, vaid neid on peaaegu igal sammul. Kuni selleni välja, kas lapsel on õigus teada saada, kes on see naine, kes ta ilmale kandis. Kas me toetame asendusemaduse seadustamist?

Igal Eesti perel, kes soovib ja suudab lapsi kasvatada, peaks selleks ka võimalused olema. Teiselt poolt tulevad siin mängu asendusema õigused ja ka motiivid. Kui laps on ellu kantud, siis tema õigused. Kõigiga tuleb lahenduste otsimisel arvestada. Esimene küsimus on, kelle hulgast asendusema võib valida. Kas asendusemaks võiks hakata keegi raha eest?

Sümpaatsel moel on esialgseks aruteluks koostatud ülevaates toetatud seisukohta, et Eestis ei peaks asendusemaduse eest raha maksma, mis praktikas tähendab seda, et võimalike asendusemade ringi piiratakse lähisugulastega. Samas pöörakem tähelepanu ka argumentidele/ küsimustele, mida saab esitada raha eest asendusemaks hakkamise poolt.

Kui inimene on oma keha omanik, siis miks ei võiks ta seda müües hakata asendusemaks? Võime vastata näiteks nii: me ei taha seada kedagi olukorda, kus ta (ajutisest) majanduslikust kitsikusest pääsemiseks on sunnitud oma keha müüma ning tegema seda veel niivõrd emotsionaalses valdkonnas nagu ema ja lapse suhe.

Kahtlemata ei lõpeks siinkohal veel vaidlus (äärmusliku?) liberaali ja ülejäänute vahel, vaid arutluskäiku saaks jätkata. Üldjoontes on aga esialgse ülevaate koostajate seisukohad sümpaatsed ning põhimõtteliselt võiks Eestis asendusemaduse pärast asjakohaseid arutelusid seadustada.