Marginaalse väikepartei juhist sotsiaaldemokraatide aseesimeheks kerkinud Stanislav Tšerepanov (42) leiab, et rahvusliku vastandamise aeg peaks Eesti poliitikas ümber saama.
Ühise patriotismi otsinguil
«Ma saa sel kohal enam tegeleda üksnes venelaste spetsiifiliste probleemidega. Kuigi ka need on olulised, näiteks venekeelsete laste kvaliteetne haridustee,» sõnab sotsidega liituva Vene Erakonna juht.
Stanislav Tšerepanov pärineb Tallinna perest, kus ema oli eestlanna ja isa venelane. «Lapsena rääkisin vanaemaga pidevalt eesti keelt, aga kui tuli aeg kooli minna, siis küsiti, et kumba tahad – 11 aastaks eesti kooli või kümneks aastaks vene omasse. Valisin muidugi kümneaastase variandi.»
Eesti keelt kõneleb mees täiesti vabalt, üsna väikeste komistustega. Kogu oma hariduse on aga mees omandanud vene keeles, TTÜ majandusteaduskonnas ja hiljem eksternina juristikutse Moskva riiklikus sotsiaalülikoolis. Leiba teenib ta tänaseni juristina, esindades oma kliente kohtuasjades.
Poliitikas ei ole ta ammu enam uustulnuk, vaid on pidanud vene parteides mitmeid ameteid ja veidi ka võimu nuusutanud.
Valimistel osalemisest on tema kohta esmakordne märge 2002. aastast, mil ta pürgis Vene Balti Erakonna nimekirjas Tallinna volikokku. Sellest peale on ta kandidaadina figureerinud kõigil kohalikel, riigikogu ja ka viimastel europarlamendi valimistel. Parimaks tulemuseks jäi mehele 430 häält mullu kevadel riigikokku pürgides. Ühegi esinduskogu liikmeks pole Tšerepanovil seni valimiste kaudu õnnestunud saada.
Seega võiks pidada nüüd terendavat SDE aseesimehe positsiooni talle lausa lotovõiduks, kuid päriselt varasema võimukoridoride kogemuseta Tšerepanov siiski pole. Pärast 1999. aasta kohalikke valimisi, mil ta ei kandideerinud, sündis pealinnas kolmikliidu koalitsioon Jüri Mõisaga eesotsas, millega ühines ka üks vene taustaga valimisliitudest nimega Rahva Usaldus.
Tolle koosluse pink jäi kohe lühikeseks ja üks osalistest, Sergei Ivanovi juhitud Vene Balti Erakond otsis Tšerepanovi üles ettepanekuga asuda Lasnamäe linnaosa vanema asetäitjaks.
Edasi sai mehest peagi linnavalitsuse korrakaitsenõunik ja sealt kolis Tšerepanov üle Haabersti linnaosa asevanemaks.
Vene taustaga pisierakonnad olid juba tol ajal Eestis väga ebakindlad kooslused, Ivanov läks ära Reformierakonda ja kolm parteid – Vene Ühtsuspartei, erakond Eestimaa Ühtsus ja Vene-Balti Erakond – panid endid kokku Vene Erakonnaks, mille tee suundub nüüd sotside ridadesse.
Teine kohalik vene poliitikute seltskond oli koondunud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei ümber, mille tuntumaid poliitikuid oli näiteks Viktor Andrejev. EÜRP oli aastaid esindatud ka riigikogus, pärast ebaõnne valimistel sai aga parlamendivälise Vasakpartei üheks osaks.
Stanislav Tšerepanovile ei meeldi, et teda ja Vene erakonda seostatakse pidevalt Dimitri Klenskiga, kellega nad ühes nimekirjas mullu kevadel riigikokku pürgisid. «Meil ei ole praegu mingeid suhteid. Avasime oma nimekirja toona vene kogukonnale, aga lasime neil [Klenskil kaaslastega] liiga palju võimu võtta,» nendib SDE uus aseesimees. «Ta pole meie erakonna liige, ometi püütakse meid kogu aeg seostada.»
Vene erakonna liikmed saavad sotsidega kokku minnes Tšerepanovi hinnangul tõendada, et Eesti poliitika ei ole mustvalge maailm, kus ühel pool on Ansip ja teisel pool Savisaar. «Ansipi jaoks on Savisaar parim partner – nii saab hirmutada eestlasi venelastega ja venelasi eestlastega. Meie tahame näidata, et on olemas ka muid värve. Rahvuslikul pinnal vastandamise asemel peaksime kõik olema oma maa ja riigi patrioodid.»