• Statistikat kasutatakse poliitiliste otsuste läbisurumiseks
  • Mõnikord võib statistika olukorda liialt ilustada
  • Statistika peaks olema ikka eelkõige faktipõhine

Tiit Toomsalu

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/EMF

Eestis tehtava statistika meetodid tuleb üle vaadata, kirjutab endine riigikogu liige Tiit Toomsalu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ajastuliseks moehoovuseks XXI sajandi alul on igapäevased küsitlused kõikvõimalikes eluvaldkondades. Neid kajastatakse pea igas eestikeelses päevalehes, uudissaates ja avaliku arvamuse uuringus. Teemad kõiguvad seinast seina: «Kuidas hindad Eesti liikluskultuuri?», «Kas kardad uue põgenikekriisi puhkemist seoses Türgi rünnakuga Süüriale?», «õnneindeks rahvusvahelises mõõtkavas» jne.

Statistiline meetod kujundab avalikku arvamust ja toimib meediatehnoloogilise instrumendina. Opereerides statistika laia üldistus­astme ja proportsioonilt sümboolse küsitlusvalimiga, pole «kohvipaksu pealt» järelmid paraku veenvad. Järgnevalt esitan mõned kommentaarid statistiliste märksõnade kohta, mis ilmestavad statistika suurimat dilemmat – kas statistika peaks olema faktipõhine või tuletuslik?