Novembris Ühendriikide presidendivalimistel vastamisi minevatele Donald Trumpile ja Joe Bidenile ennustavad küsitlused vastakaid tulemusi. The Economist annab Bideni võiduvõimaluseks üle 90 protsendi, sama kindlalt lubab Trumpile võitu poliitikateadlase Helmut Norpothi välja töötatud the Primary Model, mis on saja aasta jooksul 27 valimistest täppi pannud 25 korral.
Üks on selge: 2016. aasta tulemusi vaadates ei julge ükski ekspert enam küsitluste tulemustes liiga kindel olla. Ebakindlust lisab veelgi ootamatu olukord, kus ametisolev president – kes eelmisel korral kasutas edukalt ära suuri kihutuskoosolekuid toetajate üleskütmiseks – ei saa sama taktikat enam kasutada, tema vastaskandidaat aga ei saa kampaaniat teha peaaegu üldse.
«Maailm taskus» kutsus külla Ühendriikide poliitikast huvituva Postimehe väitlustoimetaja Herman Kelomehe, et võtta luubi alla nii valimised kui ka selle, mis Ühendriikides laiemalt toimub.
Presidendivalimised käivad lokkava koroonakriisi ja ajalooliselt halbade majandusnäitajate taustal. Kuidas Valge Maja ja osariigid on koroonaviiruse vastu reageerimisega hakkama saanud ning mida oleksid nad saanud teha teisiti? Milline mõju võib olla valimistele majandusnäitajatel ja kui palju võidab Trump ideoloogilises plaanis «maskivihkajate» toetusest? Ja miks ikkagi Trump nüüd maski ette pani?
Lähemalt analüüsisime Bideni tegevust, kampaania ajal ämbrisse astumisi ja võimalikke asepresidendi valikuid. Mööda ei saa vaadata ka Kanye Westi kandidatuurist. Kelomees toob välja, et Westil on tegelikult üks hea argument, millest Ühendriikide poliitikas peaks rohkem rääkima.