• Lahutusprotsessis tuleb mõelda eelkõige just laste heaolule
  • Vanemlike õiguste küsimus on võimalik kohueelselt lahendada
  • Rahumeelne perelepitus aitab hoida laste vaimset tervist

Riina Solman.

FOTO: Tairo Lutter

Riigi poolt finantseeritav perelepitussüsteem tagaks kõigile teenust vajavatele peredele võimaluse kohtueelselt laste hooldusõiguse osas kokkuleppele jõuda, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis lahutatakse pea iga teine abielu, mis teeb ligi 3000 lahutust igal aastal. Sageli on peredes selleks ajaks juba ka lapsed. Lastest saavad lahutuse osalised, kes ise selle protsessi üle otsustada paraku ei saa. Olenemata laste vanusest on lahutus neilegi enamasti niisama raske nagu ka teistele asjaosalistele. Alaealiste lastega abielu lahutuse või ka kooselu lõppemise puhul on vaja, et lastele jääksid alles mõlemad vanemad, kes neid armastavad ja keda lapsed kalliks peavad.

Lahutusotsusest alates on vaja vanematel teha palju lapse heaolust lähtuvaid samme. See on suur väljakutse, millega osad lapsevanemad saavad omavahel hakkama, kuid oluline osa vajavad spetsialistide või kohtu abi. Erinevate lapsi puudutavate küsimuste osas pöördutakse kohtu poole igal aastal umbes 4000 korral. Et vanemate lahutus laste vaimset tervist liigselt ei traumeeriks ning olukord laheneks enne pikki kohtuvaidlusi, on rahvastikuministri ametkond koos partneritega töötamas välja riiklikku perelepitussüsteemi.