Riina Solman: vanemate lepitamine on lapse huvides

Riina Solman. Foto: Tairo Lutter

• Lahutusprotsessis tuleb mõelda eelkõige just laste heaolule
• Vanemlike õiguste küsimus on võimalik kohueelselt lahendada
• Rahumeelne perelepitus aitab hoida laste vaimset tervist

Riigi poolt finantseeritav perelepitussüsteem tagaks kõigile teenust vajavatele peredele võimaluse kohtueelselt laste hooldusõiguse osas kokkuleppele jõuda, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa).

Eestis lahutatakse pea iga teine abielu, mis teeb ligi 3000 lahutust igal aastal. Sageli on peredes selleks ajaks juba ka lapsed. Lastest saavad lahutuse osalised, kes ise selle protsessi üle otsustada paraku ei saa. Olenemata laste vanusest on lahutus neilegi enamasti niisama raske nagu ka teistele asjaosalistele. Alaealiste lastega abielu lahutuse või ka kooselu lõppemise puhul on vaja, et lastele jääksid alles mõlemad vanemad, kes neid armastavad ja keda lapsed kalliks peavad.

Lahutusotsusest alates on vaja vanematel teha palju lapse heaolust lähtuvaid samme. See on suur väljakutse, millega osad lapsevanemad saavad omavahel hakkama, kuid oluline osa vajavad spetsialistide või kohtu abi. Erinevate lapsi puudutavate küsimuste osas pöördutakse kohtu poole igal aastal umbes 4000 korral. Et vanemate lahutus laste vaimset tervist liigselt ei traumeeriks ning olukord laheneks enne pikki kohtuvaidlusi, on rahvastikuministri ametkond koos partneritega töötamas välja riiklikku perelepitussüsteemi.

Teiste riikide praktika näitab aga, et kohtumenetluse eelse perelepitusprotsessiga on võimalik kuni 70% juhtudest vanemlikke õiguseid ja kohustusi puudutavad teemad selgeks rääkida nii, et kohtusse minna ei olegi vaja.

Tänaseks on spetsialistid välja selgitanud, et riigipoolse keskse asutusena võiks perelepitusteenust hakata edaspidi koordineerima Sotsiaalkindlustusamet. Lepitajate koolitamise, süsteemi käivitamise ning edukaks käigus hoidmiseks vajalike ressursside ja tegevuste kavandamisega on samuti juba alustatud. Kui kõik läheb plaaniliselt, siis on perelepitus riikliku süsteemina peredele kättesaadav juba aastal 2022.  

Peret ja lapsi puudutavad vaidlused on osapoolte jaoks sageli väga emotsionaalsed ning harvad ei ole juhused, kus lapsi sunnitakse vanemate vahel valima, neid kasutatakse ekskaasale haiget tegemiseks ja manipuleerimisvahendina. Liigagi sageli ei suudeta pärast lahkuminekut laste edasises elukorralduses rahumeelsele kokkuleppele jõuda.

Kohtus peetakse enamasti pikki ja emotsionaalselt raskeid lahinguid. Pikale veninud kohtusaagades muutub vaidlus enamasti veelgi tulisemaks ja relvana võetakse sageli kasutusele kõik võimalikud vahendid, sh lapsed. Kuigi näiline võitja selgub igas kohtuprotsessis, ei ole tegelikke võitjaid sageli kuskil.

Teiste riikide praktika näitab aga, et kohtumenetluse eelse perelepitusprotsessiga on võimalik kuni 70% juhtudest vanemlikke õiguseid ja kohustusi puudutavad teemad selgeks rääkida nii, et kohtusse minna ei olegi vaja. Sellest võidavad kõik osapooled, eriti lahutava paari lapsed. Täna on ligipääs perelepitusteenusele raskendatud, kuna selle eest tuleb ise tasuda, teatud juhtudel aitab kohalik omavalitsus. Seetõttu soovin perelepitust riigi poolt finantseeritava tasuta teenusena välja töötada selliselt, et selle rahastamine ei sõltuks enam ei pere rahakotist ega kohaliku omavalitsuse prioriteetidest ja võimekusest, vaid et see oleks tagatud kõigile teenust vajavatele lastega peredele.

Perelepituse kasutamine varajases faasis on investeering meie perede, eelkõige laste vaimsesse tervisesse. See loob paremat tulevikku, sest lapsed õpivad vanematelt, kuidas probleeme lahendada ning võtavad sageli üle suhtemustrid edaspidiseks eluks. Kohtueelne perelepitus võimaldab õnnestumise korral jõuda vanemlike kokkulepeteni kiiremini ja rahumeelsemalt.

Lepitusteenus on Eestis juba mõnda aega olemas olnud ning meil on ka mitmeid väljaõppinud spetsialiste, kellelt paljud pered on juba neile nii vajalikku abi saanud. Mul on hea meel, et kuni riiklikku süsteemi alles välja töötatakse, saavad sel ja järgmisel aastal meie pered ajutise projekti raames perelepitust tasuta. Ka osad omavalitsused võimaldavad kasutada perelepitusteenust tasuta või osalise tasu maksmisega. Täpsema info saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti poole. Lisainfot perelepitajate tegevuse ja teenuse kohta saab Eesti Lepitajate Ühingu kodulehelt.