• Putini ajalooartiklit tuleks võtta tõsise äratuskellana
  • Müncheni sobingule oli lääneriikides ulatuslik avalik toetus
  • Ka tänapäeva Euroopas pole valmisolek liitlasi kaitsta kõrge

Hitler tervitab Chamberlaini 24. septembril 1938 Bad Godesbergis Müncheni sobinguni viinud nõupidamistel.

FOTO: Bundesarchiv

Võimaliku konflikti ohtu saaks vähendada, kui Eestil oleks sarnaselt Soomele oma iseseisvalt toimiv partnerlus nii USA, Hiina kui Venemaaga. Kusjuures just Hiina kohalolekuga flirtimine võiks meie tõsiseltvõetavust Euroopa silmis vaid tõsta, kirjutab Meelis Lao.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Juunis Venemaa presidendi Putini poolt USA väljaandes The National Interests üllitatud pikem ajalooteemaline artikkel on leidnud Postimehes laia vastukaja:  2. juulil käsitlses seda Kalev Stoicescu («Uus Jalta ja kuuendik planeedist»), 8. juulil Vladimir Juškin («Putini juuniteesid»). Mõlemad jõuavad järeldusele, et Putini sõnum on naaberriikide suhtes ähvardav.

Lääne allakäigu ning nõrkuse osas olen ma Stoicescuga absoluutselt ühel meelel. Kuid pastakat haarama tõukas mind hoopis see, millest jääb nii Stoicescu kui ka Juškini artiklis puudu: me peaksime Putini poolt meile jagatud «õpetussõnu» võtma äratuskellana.