Hanneli Rudi: seaduste riiklik revisjon

Illustratsioon: PM, Urmas Nemvalts

Ikka ja jälle ilmub meediasse mõni nupuke, mis teatab, et riigikogu istung kestis viis, kümme või tosin minutit. Mis meie teha saame, laiutavad saadikud selle peale käsi ja kinnitavad, et nemad töötaks küll usinalt, ainult et ajad, mil Toompealt pidi seadusi tulema nagu Vändrast saelaudu, said euroliiduga liitudes läbi.

Tegelikult võiksid lühikeste istungite üle kurtvad saadikud hoopis kätte võtta ja koos riigikontrolliga luua asjatundjate komisjoni, mis hakkaks praegu kehtivaid seadusi kriitilise pilguga üle vaatama.

Mina puutusin näiteks eelmisel nädalal töö tõttu kokku ühe seaduse ja ühe määrusega, mida riigi enda asutused ei täida. Nagu ütleb nüüdseks juba keelatud reklaam, põhjuse õigusakti mitte täita leiab alati. Küll on seadus ajale jalgu jäänud, küll on Eesti inimesed liiga räpakad, et oleks võimalik määrust täita, või pole riigil endale seadusega võetud kohustuse täitmiseks lihtsalt raha.

Poliitikute ja asjatundjate ühiskomisjon võikski just sellised seadused üle vaadata ning kui täitmise põhjus tundub igati usutav ja põhjendatud, siis ka ette valmistama seaduse tühistamiseks vajaliku eelnõu.

Usun, et riigiametnikud, kes oma tööd tehes päevast päeva puutuvad kokku selliste seadustega, mida ei täideta, on valmis oma abikäe ulatama ja nendest seadustest seaduste riiklikule revisjonikomisjonile ka teada andma.

Kuna poliitikud, eriti algajad, kipuvad mõnikord olema ogaralt agarad, siis katastroofide vältimiseks võiks selliste eelnõude menetlemisel olla valitsusel ka vetoõigus. Näiteks juhuks, kui üks juhtiverakonna liige leiab, et kuna riik ei suuda korralikku pensioni maksta ja tegelikult on turvalise vanaduspõlve tagamine siiski iga inimese ja tema pere kohustus, siis tuleks pensionide maksmine üldse lõpetada.

Või ka puhuks, kui mõne opositsioonierakonna liikme arvates käivad kokkulepitud kaitsekulutused Eestile üle jõu ja ta teeb ettepaneku see raha hoopis rahvale laiali jagada. Eestis on talgutööde traditsioon väga tugev ja nii saaks ametnike ja poliitikute ühistööna õigusruumi puhastada aegunud või ülejõukäivatest seadustest.

Küll aga peaks poliitikud ja ametnikud seda tehes käituma riigimehelikult ning mitte piirduma ainult nende tegemisi, vaid ka eraettevõtteid puudutavate seaduste tühistamisega. Praegu on tekkinud olukord, kus riigiasutused jätavad rahumeeli osa seadusi täitmata, kuna ei pea võimalikuks neid täita. Tavakodanikud ja eraettevõtjad seadusest mööda vaadata ei saa, ilma et neid ei tabaks selle eest sanktsioonid.