Välisministrid: koostöö toob turvalisuse

Urmas Paet, William Hague Foto: Peeter Langvits; AP/SCANPIX

Postimees.ee avaldab Ühendkuningriigi ja Eesti välisministrite ühisartikli olukorrast, ootustest ja lootustest Afganistanis.

Uus aasta annab võimaluse mõtiskleda meie ühise koostöö üle Afganistanis, meie saavutuste ja 2012. aastal ees ootavate väljakutsete üle.

Meie jätkuv ühine panustamine on oluline nii Afganistani turvalisuse ja stabiilsuse kui ka meie enda julgeoleku tagamiseks. Tegutsedes partneritena Helmandi provintsis on meie riigid andnud Afganistani arengusse märkimisväärse rahalise ja inimpanuse. Tänu ühistele jõupingutustele on Al-Qaeda oluliselt nõrgenenud ning meie elukeskkond nii Eestis, Suurbritannias kui ka ülejäänud maailmas muutunud turvalisemaks.

Mullu lõpul, 5. detsembril, osalesime mõlemad Afganistani-teemalisel Bonni konverentsil, mille kutsusid kokku Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Afganistani president Hamid Karzai. Konverentsil osales üle 100 delegatsiooni tervest maailmast. See on oluline kindlustamaks, et Afganistan hakkaks ise rohkem oma julgeoleku eest vastutama samas kui Eesti ja Suurbritannia jätkavad koostööd Afganistanis kuni aastani 2015.

Eesti ja Suurbritannia kinnitasid koos rahvusvaheliste partneritega, et panustamine Afganistanis jätkub, tagamaks, et senised tõsised pingutused ei oleks tehtud asjata. Konverents andis selge signaali, et me ei hülga Afganistani, vaid jätkame riigi toetamist rahvusvahelise kogukonna ja Afganistani valitsuse vastastikuse kokkuleppe ning vastutuse põhimõttel ka pärast seda, kui rahvusvahelised väed on riigist lahkunud.

Tänavu abistame jätkuvalt Afganistani võimeka ning jätkusuutliku politsei ja sõjaväe ülesehitamisel, mis oleksid tulevikus võimelised oma riigis täielikult enda kanda võtma julgeoleku eest vastutamise. Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude (ANSF) koosseis kasvab järjekindlalt ning eeldatakse, et käesoleva aasta oktoobriks peaks see arv jõudma 352 000-ni.

Afganistani julgeolekujõude kasvav võimekus on aidanud kaasa mitme operatsiooni edukale elluviimisele. Võimekuse arendamine on osaliselt Eesti ja Suurbritannia toetuse ning väljaõppe tulemus, mida oleme pakkunud afgaanidele Euroopa Liidu politseimissiooni ja NATO väljaõppemissiooni raames.

Kuid Afganistani julgeolekusse panustamisel on oma hind. 2011. aastal kulus ANSF-ile 9 miljardit eurot. See on summa, mis käib Afganistani valitsusele selgelt üle jõu. Seega tuleb rahvusvahelisel kogukonnal jätkata ANSF-i arengu toetamist ja julgeolekujõudude varustamist.

Selleks, et ANSF oleks peale 2014. aastat iseseisvalt võimeline Afganistani julgeolekut kaitsma, on võimalikult vara vaja kokkulepet selle rahastamise kohta, loodetavasti juba käesoleva aasta mais NATO tippkohtumisel Chicagos. Siiski tuleb lähtuda reaalsusest: Afganistani valitus peab ANSF-i arendamisel koostöös rahvusvahelise üldsusega olema ka valmis muudatusi tegema sõltuvalt kohapealsest julgeolekuolukorrast.

Lisaks julgeolekuprobleemidele on Afganistan üks vaesemaid riike maailmas. Afganistan vajab pikaajalist majanduslikku toetust kuni riik suudab isemajandavaks saada. Bonnis toimunud konverentsil andsime lubaduse Afganistani ka kümme aastat pärast 2014. aastat majanduslikult toetada, st aidata riigi valitsusel lahendada arenguga kaasnevaid suuremaid probleeme.

Eesti ja Suurbritannia on Helmandi provintsis juba oluliselt panustanud tervishoidu ja haridusevaldkonna arendamisse ning heade valitsemistavade juurutamisesse.
Oluline on märkida, et Afganistan on ise ka andnud lubadusi, mida neil tuleb nüüd täita.

Afganistani valitsus on nõustunud aktiivselt tegelema oluliste arenguvaldkondadega, sealhulgas heade valitsemistavade ja õigusriigi arendamisega. See tähendab suuremaid jõupingutusi korruptsiooniga võitlemisel ning institutsioonide väljaarendamist, et luua riigiaparaat, mis toimib vastutustundlikult ja läbipaistavalt.

Sama oluline on Afganistani valitsuse pühendumine oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisele ning põhiseadusega sätestatud naiste õiguste kaitsele. Niisamuti ka leppimise osas, kus Bonni konverentsil toetati rahuprotsessi ja sellise tulemuse saavutamist, mis oleks kaasav ja esinduslik.

Suurbritannia ja Eesti on juba üle viie aasta Afganistanis külg külje kõrval tegutsenud ning juhindunud põhimõttest „koos sisse, koos välja“. Me oleme juba palju saavutanud. 2012. aasta alguseks on meil silme ees selge siht, millest lähtuda kuni 2014. aastani ning sealt edasi. Soovime ühiselt aidata üles ehitada stabiilset, turvalist ning jõukamat Afganistani, vähendada rahvusvahelise terrorismi ohtu ja muuta seeläbi Euroopa meile kõigile turvalisemaks.