Kas teadsite, et mõne pu-erhi teekoogi hind võib olla üle 15000 euro või et üle saja aasta vanustest lehtedest saab teha teed, mida asjatundjad peavad märksa paremaks kui nüüdisaegset?
Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcast'is teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.
Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Timo lubab lahkelt tee sisse suhkrut edasi panna ja ei tee teist nägu ka Liptoni pakikese peale.
Meie jaoks võib tee olla argine soojendaja, aga Ida-Aasias on tee ühtlasi ka distsipliin, kultuur, elustiil ja kunstiline eneseväljendus, kirjeldas Timo. Paljudes budistlikes ja taoistlikes lugudes on olulisel kohal teejoomine, kas metafoori või õpetaja õpilase vahelise vestluse juures. Euroopasse jõudis tee alles 17.-18. sajandil, nii et meie lugu ei ole nii pikk või rikkalik.
Ei olegi nii, et teed on kahte sorti: piparmünt ja kummel, üks on sinises pakis ja teine rohelises, naeris saatejuht Artur Kamberg.
Hea tee puhul väsib inimene enne ära, kui teelehed – tõmmiseid saaks teha veel ja veel. Veega on nii, et pole mõtet panna heale kitarrile väga santi võimendit.
Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsingud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.