Vibujaht on loomadele asjatuid kannatusi valmistav jahipidamise viis, mida ei saa pidada eetiliseks, kirjutab MTÜ Loomuse vabatahtlik Anny Drobet.
2013. aastal legaliseeriti Eestis vibujaht vaatamata loomakaitsjate vastuseisule. Tänaseks on juba kuus aastat lubatud vibust lasta väikeulukeid (väikeulukid on rebane, šaakal, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes ja erinevad linnud). Põhilised argumendid vibujahi vastu kehtivad ka nüüd: uuringud näitavad erinevat haavatud loomade osakaalu, mis ulatub kuni 50 protsendini. Fakt, et loomad peavad kuni leidmiseni 24 tundi valudes kannatama, on jätkuvalt vastuvõetamatu inimestele, kes hoolivad loomadest ja loodusest. Vibujahti harrastatakse enamasti spordi või hobi eesmärgil, mis ei ole eetiline ning võib lisaks individuaalsetele loomadele kannatuste valmistamise ohtu seada nii liikide arvukuse kui ka looduse tasakaalu säilitamise.
