Hongkongi tänavarahutused.

FOTO: Erik Tikan

1. juulil 2020 möödub 23 aastat Hongkongi üleandmisest Hiina Rahvavabariigile. Selle sammuga sai senisest Briti kroonikolooniast Hiina RV erihalduspiirkond. Kahe riigi aastaid kestnud läbirääkimiste tulemusel mõlemapoolselt heaks kiidetud Briti-Hiina ühisdeklaratsiooni ja Hongkongi põhiseadusega sätestati Hongkongi eristaatus HRV koosseisus «üks riik, kaks süsteemi» põhimõtte raames. Hongkongis pidi 50 aastaks (aastani 2043) jääma kehtima kapitalistlik demokraatlik ühiskonnakord ja laialdane autonoomia.

Kahjuks ei ole Hiina RV valitsus ühepoolselt oma lepingulistest kohustustest kinni pidanud ning Hongkongi eristaatust ja tema kodanike vabadusi on aastate vältel ahendatud. See on ikka ja jälle kutsunud esile Hongkongi elanike proteste, mis mitmel korral on kasvanud massimeeleavaldusteks. Eriti ulatuslikke ja pikaajalisi väljaastumisi nägi maailm 2019. aastal vastuseks Pekingi püüdele kehtestada nn väljaandmisseadus, mis oleks sätestanud kohustuse Hongkongi kodanikke nõudmisel Hiina RV kohtuvõimudele välja anda.

Sel aastal on Hiina RV surve Hongkongi autonoomiale ja tema elanike niigi piiratud vabaduste tasalülitamiseks saanud uue hoo. See kulmineerus mai lõpus Hiina RV rahvaesindajate kongressi poolt vastu võetud ja 30. juunil selle alalise komitee poolt jõustatud rahvusliku julgeoleku seadusega, mis annab Hiina julgeolekuorganitele Hongkongis vabad käed tegutseda. Sellele lisandus juuni algul Hongkongi enda Pekingi-meelse enamusega kohaliku seadusandliku kogu poolt heaks kiidetud nn hümniseadus.

Meie, allakirjutanud, leiame, et Hiina RV poolne repressiivne poliitika Hongkongi suhtes ei ole pelgalt Hiina siseasi, nagu Pekingi võimud seda püüavad näidata, vaid kommunistliku suurriigi räige rünnak inimõiguste, demokraatlike vabaduste ning rahvusvahelise õiguse vastu. Kui maailm, sealhulgas Eesti, sellele ei reageeri, on see Pekingi võimudele märguandeks, et neil on vabad käed tegutseda mitte ainult enda jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades, vaid kogu maailmas. Hiina RV otsese võimu all elavate rahvaste (tiibetlaste, uiguuride jt) julmale ja repressiivsele kohtlemisele lisaks on üha laienenud Pekingi sihipärane poliitika majanduslike ja poliitiliste hoobadega oma norme ja võimu teistele riikidele ja rahvastele peale suruda. Kas me tahame seda? Kui ei, siis peame tegutsema.

Kas väike Eesti ja meie avalik arvamus saab midagi suure Hiina poliitikas muuta? Vahest oleks parem oleks vait olla, sest see võib meile ehk majandussuhetes Hiina RV-ga kasu tuua? Elu on tõestanud, et selline «jaanalinnuhoiak» ei päde ning just seda kasutab Hiina RV ka teiste riikide enda tahtmise alla surumisel eelkõige ära. Leiame, et iga ka väike samm on hädavajalik. Sest Hiina RV võtab kasutusele üha uusi meetodeid oma võimu laiendamiseks, olgu see majandusspionaaž, akadeemiline koostöö või teiste riikide kodanike otsene arreteerimine Hiina huvide kahjustamise ettekäändel, mis üha sageneb. Kas me peame ootama, kuni järg jõuab Eesti kodanike kätte?

Meie arvates peab Eesti oma kutsutud ja seatud poliitiliste kogude kaudu julgemalt ja jõulisemalt väljendama eitavat suhtumist Hongkongi autonoomia ning hongkonglaste kodanikuõiguste ja vabaduste igasuguse piiramise vastu Hiina RV võimude poolt, samuti repressioonide vastu teiste Hiina RV rahvaste suhtes. Kui me seda praegu ei tee, siis varem või hiljem jõuab see ka meie koduõuele. Me peame küsima endalt nüüd ja praegu, kas me soovime uut maailmakorda autoritaarse kommunistliku riigi juhtimisel? Täna Hongkong, homme Taiwan, ülehomme…

Me leiame, et riigikogu ja valitsus peavad kohe astuma samme, et tõhustada Hiina RV poliitika monitoorimist ja luua valmisolek meie seisukohalt lubamatutele sammudele kiiresti reageerimiseks. Kutsume üles:

  1. Riigikogu liikmeid koostama viivitamatult erakondadeülene avaldus Hongkongi poliitilise olukorra kohta ning juhtima tähelepanu selle eskaleerumisest lähtuvatele ohtudele Eesti riigile ja ühiskonnale ning demokraatiale kogu maailmas;
  2. Eesti Vabariigi Valitsust kiiresti looma omaenda Hiina strateegia eelkõige selleks, et kaitsta Eesti kodanikke ja Eesti väärtusi koostöös Hiina partneritega, sh Hiina riigiga;
  3. Eesti ülikoole ja üliõpilaskogusid ning muid kodanikuühendusi toetama avalike avalduste ja aktsioonidega hongkonglaste võitlust oma õiguse eest elada vabas maailmas ilma Hiina survet kartmata.

Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liikmed:

Peeter Espak

Sven Grünberg

Andres Herkel

Harri Ints

Andreas Johandi

Laur Järv

Martti Kalda

Tarmo Kulmar

Henn Käärik

Artur Laast

Jaan Lahe

Erki Lind

Märt Läänemets

Holger Mölder

Avo Saluste

Teet Toome

Mart Tšernjuk

Arho Tuhkru

Arvo Tõnisoo

Indrek Ude

Kristina Viin

PeeterVähi

1. juulil 2020. aastal