On kummaline ja mõneti paranoilinegi, et osa loodust hoidvatest inimestest on Rail Balticu vastu, sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg Kuku raadio saates «Välismääraja».
Tal on sellest raske aru saada, sest raudtee aitab süsinikuheidet kokku hoida ning on lisaks veel turvaline ja kiire. «Milleks peaks selle vastu olema? Kogu Euroopa ehitab, kogu maailm ehitab kaasaegseid raudteid. Ja järsku Eestile ei kõlba,» oli Grünberg üllatunud.
Praegu liigub Euroopas 75 protsenti kaupadest mööda maanteid. Euroopa rohelise kava 2050. aastaks eesmärgiks on tõsta valdav osa üle raudteedele. Samuti plaanitakse vähendada süsinikuheiteid 90 protsenti, mida on võimatu teha ilma elektriraudteeta, argumenteeris Grünberg, miks Rail Baltic on kliima jätkusuutlikkuse jaoks vajalik.
Ta lisas, et süsinikuheites annaks positiivse bilansi juba see, kui õnnestub rekasõite vähendada 5-6 protsenti, aga eesmärk on ikkagi kümnetes protsentides. Kaubateid ümber teha aitab ka see, et Euroopa Liit plaanib hakata maanteede kaubavedusid tugevamalt maksustama.
«[Rail Baltic] on lahendus paljudele transpordiga seotud probleemidele, just süsinikdioksiidi heitele, see on ilmselge. See on fakt, mida ei saa vaidlustada,» ütles RB ettevõtte juhatuse esimees.
Grünberg märkis, et vastuseis raudteele looduskaitsest lähtuvalt on spetsiifiliselt Eestile iseloomulik fenomen. Lätis ja Leedus ei ole midagi sellist. On inimesi, kes ei näe Rail Balticu vajalikkust, aga pole organiseeritud vastuseisu.
Veel tulid jutuks Soome huvi Rail Balticu vastu, Muuga sadama ümberehitus, hüpoteetiline Põhja-Jäämere kaubatee ja Rail Balticu julgeolekudimensioonid.