Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Madis Somelar: peaksime ajalooõppe korraldamisel olema ambitsioonikamad (5)

Madis Somelar, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees, Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja ajalooõpetaja
Madis Somelar, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi esimees, Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja ajalooõpetaja Foto: Erakogu

Viimastel päevadel on palju kõneldud 1939. ja 1940. aasta sündmustest ning idanaabri tõlgendustest nende sündmuste osas. Meie põhikooli riiklikus õppekavas on 20. sajandi I poole Eesti ajaloo õpitulemuste osas toodud vaid kaks isikut, keda peavad õpilased õpingute lõpuks teadma: Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, kirjutab Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja ajalooõpetaja Madis Somelar.

Olen väga õnnelik õpetaja. Mul on võimalus ajalooõpetajana panustada kooli, kus innovatsiooni ning reaal- ja loodusteadusliku hariduse väärtustamise kõrval pööratakse väga suurt tähelepanu võõrkeeltele, kirjandusele ning ajaloole.  Oleme meie kooli õppekavasid arendades seadnud üheks sihiks põimida kõikidesse ainekavadesse ka Tallinna Reaalkooli ajalugu. Nii seisangi iga õppeaasta alguses õpetajana uute Tallinn Reaalkooli 10. klassi õpilastega 1927. aastal esmakordselt avatud Reaali Poisi ausamba juures ning kõnelen noortele Poisi lugu, mis on tihedalt seotud nii Eesti kui ka Tallinna Reaalkooli looga. Nõukogude võim kõrvaldas ausamba esimest korda 23. septembril 1940. aastal – seega vähem kui sada päeva pärast okupatsiooni algust. Avan seda sündmust Voldemar Panso päevaraamatu põhjal. Kuju ees laiub täna Georg Otsa tänav ning üle tee avaneb vaade 1944. aastal märtsipommitamises kannatada saanud Estoniale, mille renoveerimisse panustas arhitekt Alar Kotli. Olen aus, väga paljud uued 16-aastased Reaalkooli õpilased teadvustavad endale neid kultuuritegelasi esmakordselt. See pole etteheide, vaid tõdemus. Põhikooli riiklik õppekava, mille alusel toimub õppetöö Eesti koolides, nende kultuuritegelaste teadmist ei eelda.

Nagu öeldud toimub õppetöö Eesti Vabariigi koolides lähtudes riiklikest õppekavadest, kus on toodud õpitulemused, milleni peaksid õpilased õppesisu läbides jõudma. Viimastel päevadel on palju kõneldud 1939. ja 1940. aasta sündmustest ning idanaabri tõlgendustest nende sündmuste osas. Põhikooli riiklikus õppekavas on 20. sajandi I poole Eesti ajaloo õpitulemuste osas toodud vaid kaks isikut, keda peavad õpilased õpingute lõpuks teadma: Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson. Põhikooli lõpuks õpilane oskab selgitada MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos ning iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist. Mõistest peavad õppekava järgi õpilased teadma okupatsiooni ja küüditamist, kuid näiteks juunipöörde, juunikommunistide, 1941. aasta suvesõja ning 1944. aasta septembris Tallinnas tegutsenud Otto Tiefi valitsuse iseloomustamist õpitulemustes ei eeldata. Põhikooli õppekavas toodud õpitulemuste saavutamise juures tuleb arvestada, et õpitulemusi võib omandada ka «rahuldaval» tasemel, seega sellest vähesest ei pea ka n-ö kõike teadma. Paljud noored jätkavad pärast põhikooli lõppu õpinguid kutsekoolides, kus ajalooõpe on integreeritud erialaõppesse ning ambitsioonid jäävad ajalootunnis kujundatavate oskuste ja teadmiste osas veelgi tagasihoidlikumaks. Gümnaasiumiastmes on olukord parem ning koolidele on jäetud vabadus muuta oma õppekavad ambitsioonikamaks kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud riiklik õppekava baasina eeldab. Seetõttu ongi võimalik õpetada minul realicat – Tallinna Reaalkooli ajalugu, mis on tugevalt põimunud Eesti Vabariigi ajaloo ja kultuurilooga.

Tagasi üles