Koroonakriisi ajal vähenes ajakirjanduses reklaamitulu 30-40 protsenti, ent taastumine on olnud kiirem, kui oleks oodanud, ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses». Pikas vaates on vaja siiski, et senine mudel, kus reklaamirahast tuleb 60% ja tellimustest 40% lehe väljaandmise raha, pöörataks ümber tellimuste kasuks.
Ajalehtede rahastuse küsimuses on kaks koolkonda: ühed, kes soovivad riigilt rohkem otsetoetusi, et ajakirjanduse probleeme lahendada ning teised, kes arvavad, et toetused peaksid olema kaudsed, kirjeldas Raudsaar. Ta ise näeb ennast teises kategoorias. Sellel aastal on riik astunud ühe suure sammu kaudsetes toetustes: digitellimuste käibemaksu langetamine paberajakirjandusega samale tasemele, tõi Raudsaar välja.
Otsuse mõju oli Eesti ajakirjandusele sellel aastal umbes 400 000 eurot, märkis endine Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg. «Selle rahaga just Postimeest välja ei anna.»
«Raskel ajal sööb ka kurat kärbseid. Igasugune summa on väga teretulnud,» sõnas Raudsaar vastu.
Koorberg küsis, kuidas kriis Postimehele mõjus. Raudsaar ütles, et reklaamitulu vähenes 30-40 protsenti, kontserni erinevates kanalites erinevalt. Küll aga on taastumine olnud kiirem, kui peatoimetaja ise oskas oodata, ent veel pole siiski saavutatud kriisieelset taset.
Aga miks üldse on oluline, et ajaleht oleks kasumlik, küsis endine poliitik ja ajakirjanik Rein Lang. Raudsaar vastas, et ajalehe kasumlikkus tagab selle sõltumatuse. «Mina väidan seda, et igasugune hea ajakirjandus peab maksimaalselt pingutama selle nimel, et teenima iseenda väljaandmiseks vajaliku raha ise,» ütles Raudsaar.
Näiteks avalik-õiguslik rahvusringhääling võib olla õigustatud turutõrke lahendamiseks, näiteks lastesaadete tegemine ei pruugi olla erameedia prioriteediks. Nendes valdkondades on rahvusringhäälingu olemasolu, aga Raudsaart teeb ettevaatlikuks ERRi kommertsarendustegevused ja varjatud reklaam. «See on probleem erameediale ajal, kui reklaamiraha on niigi vähe,» sõnas peatoimetaja.
Reklaamirahast vähem sõltumiseks on Eesti väljaanded hakanud pingutama, et suurendada digitellimuste müüki. Praegu on reklaamiraha osakaaluks väljaannetes 60%, tellijate osa tulust 40%. Raudsaar näeb ette, et see mudel peab muutuma vastupidiseks: tellijate osakaal muutub tähtsamaks kui reklaamiandjate osa. Küll aga ei saa minna maailma, kus tellijad maksavad lehenumbri täiel määral kinni, sest see viiks kaanehinna liiga kalliks. Järgmise aasta jooksul peatoimetaja ärimudeli ümberpööramist veel ei oota, ent digitellimuste suurenemine on olnud kiire ja see annab põhjust optimismiks.