Kõikides liikmesriikides on olemas toetus Euroopa Liidu taastepaketile, kuid veel räägitakse läbi konkreetsete summade osas, selgitas Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik Kuku raadio saates «Välismääraja». Tema sõnul ei pane majanduse taastepakett liikmesriike oma suveräänsust püsivalt Euroopa Liidu tasandile loovutama, sest tegemist on ühekordse kriisimeetmega. 

Koroonakriis mõjutas Euroopa Liidu majandust väga tugevasti ja kiiresti. Kõik liikmesriigid on kriisist pihta saanud, aga riikide võimekus majandusraskutele reageerida on erinev. Aga Euroopa Liidu suureks väärtuseks on ühisturg. Selleks, et ühtset turgu võimalikult sarnasel majanduslikul järjel hoida, planeerib EL võtta vastu majanduse taastekava, mille raames kavatseb Euroopa Komisjon majandust toetada 750 miljardi euro ulatuses, selgitas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson. 

Höövelson tõi välja, et taastepakett ei ole üksi eraldiseisev nähtus, sest seda vaadeldakse koos Euroopa Liidu 2021-2027 eelarveperioodiga ning taastekava moodustab selle kõnelustest ühe osa. Tavapärase 7-aastase eelarve mahuks on 1,1 triljonit eurot, millele nüüd tuleb lisaks 750 miljardit. Lisaks märtsikuistele rahasüstidele on järgnevate aastate Euroopa kriisiraha kokku 2,4 triljonit eurot. 

Kõige olulisem põhjus, miks Komisjon üldse saab nii ulatuslikku taastepaketti planeerida, on Saksamaa positsiooni muutumine, märkis Raik. Saksamaa ja Prantsusmaa toetus abipaketile suunab läbirääkimiste kulgu, kuid kõnelused saavad ikkagi olema keerulised. Tundub siiski, et kõik liikmesriigid on valmis ühislaenu võtma. Kasinuspoliitikat esindavad põhjapoolsed riigid arvavad, et summa peaks olema väiksem, aga ka nemad on põhimõtteliselt otsuseks valmis, tõi Raik välja. Oma mahu poolest on tegu enneolematu finantskavaga, sest nii suures ulatuses pole EL varem ühist võlga võtnud.

Tegemist on siiski ühekordse kriisimeetmega, mis on ajutine ja erandlik. Mõnes mõttes on see sammuks sügavama integratsiooni suunas, sest ühine võlg lisab liikmesriikide vahelisi sidemeid ja sõltuvusi. Ühekordsus siiski tähendab, et liikmesriigid ei loovuta oma suveräänsust püsivalt ELi tasandile, põhjendas Raik. 

Laenu võtmine ei ole otsuste või pädevuste osas enneolematu tegevus, lisas Höövelson. Sarnase skeemi alusel võttis EL laenu eelmise finantskriisi ajal enne seda, kui loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. Abipaketid Iirimaale ja Portugalile olid samasuguse skeemi alusel: EL laenas turgudelt raha, et abistada raskustesse sattunud liikmesriike. Sama skeemi abil toetati mitte-euroala riikide maksebilansse. Seetõttu ei muutu ka pädevuste osas midagi, ütles Höövelson.