Eelmisel nädalal avalikustas siseminister Mart Helme, miks on vaja erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) likvideerida: sest selle tule all on pidevalt olnud Keskerakond ja EKRE, ütles poliitikaanalüütik Tõnis Leht Kuku raadio saates «Poliitikaguru». 

Helme ütles, et komisjon on poliitiliselt juhitud, sest selle eesotsas on sotsiaaldemokraadid ning et ERJK on regulaarselt ületanud oma volitusi, nõudes dokumente ja andmeid asjade kohta, mis ei kuulu nende pädevusse. Kui vaadata komisjoni töö logiraamatut, siis pidevalt on tule all olnud ainult kaks erakonda: Keskerakond ja EKRE, märkis Leht. 

«Võime kõik hingata kergendatult ja tänada aususe eest, et lõpuks on aeg läbi, kus asja püütakse nurga tagant lähtuvalt põhjendada ja väita, et muudatuste tegemise eesmärk on erakondade rahastamise järelevalve veel paremaks tegemine,» sõnas Leht.

Ettevõtja Tõnu Runnel ütles, et Mart Helme täitis oma valimislubaduse rääkida asjadest nii, nagu nad tegelikult on ning sellele saab ainult takka kiita. Sisust rääkides on Runneli sõnul siiski totaalne absurd, et Helme paistab vihjavat, et komisjoni tööle peaks kehtestama kvoodid, kui palju nad saavad ühe või teise erakonnaga tegeleda. Kui Keskerakond on legendaarne oma hämara raha hankimise tõttu, siis tulebki nendega palju tegeleda. 

Ökonomist Kaspar Oja kutsus üle erakondade lihtliikmeid silma peal hoidma, et parteide rahaasjad oleksid ausad ning läbipaistvad. Inimesed, kes on läinud erakondadesse maailmavaate pärast ja kellele ei meeldi, mis ERJK ümber toimub, võiksid erakondade sees sõna võtta ja tegevuse selgelt hukka mõista.

Runnel lisas, et praegust muljet võib lihtsustatult kokku võtta kui mõtlemist, et iga kümnes kuritegu peab olema tasuta. ERJK võib uurida ainult kindlat arvu rikkumisi ning pärast seda on lett vaba, tehke mis tahate, kirjeldas Runnel.

ERJK seaduseelnõu läheb sügisesse istungite faasi edasi. Valitsus andis muudatustele oma toetuse, ehkki justiitsminister on teinud mõned parandusettepanekud. Leht ennustas, et kui eelnõu võetakse vastu, jõuab see ilmselt riigikohtusse hinnangu andmiseks, kas ERJK pädevusi saab riigikontrollile üle anda. Oja märkis, et riigikohus ei saa siiski hinnata, kas ERJK likvideerimine on põhjendatud.