Veede: kui riigil ei jätku tervet mõistust, tuleb kodanikel teda aidata

MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige, Vikipeedia administraator Raul Veede. Foto: Margus Ansu

MTÜ Wikimedia juhatuse liige Raul Veede kirjutab, et Eesti seadustes pole heategevuse mõistet üheselt määratletud ja see on jäetud maksuameti kui seaduse jõustaja teha. Küll aga muutis maksuamet Veede sõnul mõne aasta eest heategevuse tõlgendust nii, et heategevateks loetakse vaid need MTÜ-d, kes jagavad materiaalseid hüvesid ühele konkreetsele sihtgrupile.

Kui lugeda kommentaare ja reaktsioone, mis saabusid uudisele, et MTÜ Wikimedia Eesti kaebab kohtusse maksuameti otsuse mitte kanda MTÜ-d tulumaksust vabastatud organisatsioonide nimekirja, saab ilmseks, et mõne lugeja jaoks vajavad asjaolud veel pisukest selgitust. Seepärast püüan toimuva tausta mõnevõrra avada.

Wikipedia on vaba ja kõigile tasuta kättesaadav paljukeelne veebientsüklopeedia, mida võib iga inimene mitte üksnes pruukida, vaid ka täiendada.

See põhineb eeldusel, et iga soovija saab anda entsüklopeediasse oma väärtusliku panuse: kes kirjutab asjadest, mida ta ise põhjalikult teab, kes korjab vajalikku infot raamatutest ja otsib faktidele viiteid, kes parandab komasid ja kes kontrollib, et ka keerulistest asjadest oleks kõneldud arusaadavas keeles.

Lõppude lõpuks on igaühel meist mõni teema, mida ta hästi tunneb: oma tööd, hobi, kodukanti... Et neid teadmisi jagada, ei ole vaja teaduskraadi ega ametitunnistust; tarvilik on vaid hea tahe, õppimisvõime ning soov eriarvamused teistega rahumeelselt läbi arutada.

Wikipediat ja selle sõsarprojekte - paljudes maailma keeltes Vikisõnaraamatut, Vikiõpikuid, tasuta raamatuid jagavaid Vikitekste, koolikursusi pakkuvat Vikiülikooli, hiiglaslikku pildivaramut Wikimedia Commonsit ning veel mitut teist - haldab USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Foundation ehk WMF.

Wikipediasse artikleid kirjutada saavad loomulikult kõik soovijad, aga ühes riigis tegutsev kaastööliste kogukond ei ole juriidiline isik, see ei saa võtta vastu annetusi, sõlmida lepinguid sponsoritega või Wikipediale materjali kinkivate muuseumitega.

Et niisuguseid asju ei peaks Eestis Ameerika kaudu korraldama, võivad soovijad igas riigis asutada mittetulundusühingu, mis juhul, kui see vastab WMF-i rangetele nõuetele, saab ka formaalse tunnustuse WMF-i haruorganisatsioonina.

Eestis on WMF-i ametlik haru 2010. aastal loodud MTÜ Wikimedia Eesti.

Mida Wikimedia Eesti teeb ja milleks üks mittetulundusühing üldse raha vajab?

Päris alguses, üle-eelmisel aastal käisid vikipedistid Eesti koolides Vikipeediat õpetajatele ja õpilastele tutvustamas.

Mullu organiseerisime mitu artikli- ja fotovõistlust: koostöös MTÜ-ga Teadusteave tegime Eesti teadusfoto konkursi, toimus üleeuroopalise kultuurimälestiste pildistamise võistluse Wiki Loves Monuments Eesti voor, koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusega kogusime Põhjamaade teemalisi artikleid ning koos Euroopa Liidu tõlkekeskusega korraldasime tõlketalgud.

Tartus ja Tallinnas toimus Wikipedia teemalisi üritusi. Parimate teadusfotode näitus alustas detsembris Tartu Ahhaa keskusest ringkäiku mööda Eestit, novembris alguse saanud näitus kultuurimälestistest jõuab Tartusse järgmisel nädalal.

Aasta lõpus ostsime arvuti, skänneri ja tarkvara, et hakata digiteerima Eesti vanemat kirjandust - kui kaua koolilapsed ikka raamatukogus Koidula ja Tammsaare järel sabas seisavad, lugegu parem internetist.

Wikipediasse uue foto- ja tekstimaterjali saamiseks teeme koostööd Eesti Instituudi ning Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendusega, peame läbirääkimisi muuseumide ja raamatukogudega.

Aitame nõu ja jõuga kaasa ülikoolikursustele, mille käigus tehakse tudengitele ülesandeks mitte kirjutada sahtlisse referaate, vaid koostada Wikipediasse artikleid.

Ainuüksi Tartu Ülikoolis oli eelmisel semestril vähemalt kuus taolist kursust, millel osalesid sajad üliõpilased.

Oleme alustanud koostööd Venemaa ja Armeenia vikipedistidega, et täiendada artikleid vastastikku olulistel teemadel.

Käivad ettevalmistused ühisprojektideks Läti, Rootsi, Soome ja Ungariga - muuhulgas väikevikide arendamiseks neis soomeugri keeltes, milles kommertsentsüklopeediaid ilmselt kunagi ei ilmu.

Mais Belgradis toimuval Kesk- ja Ida-Euroopa vikipedistide konverentsil käime lauale ühise ajalookirjutuse projekti.

Lisaks valmistame ette visioonikonverentsi Wikipedia ja Eesti teemal, mis aitaks kasutada Wikipediat paremini ära nii meie kultuuri ja hariduse kui ka riigi ja ettevõtluse heaks - raske on leida paremat kanalit Eesti tutvustamiseks üle kogu maailma, sealjuures hiiglasliku turunduseelarveta.

Mis puutub siia tulumaks? Enamik inimesi, kes selleks kõigeks 5-10 euro kaupa raha annetavad, ei mõtle maksuvabastusele. Tõsi, praegu tuleb enamik raha Wikimedia Eesti eelarvesse USA-st, WMF-i kaudu. Eestlastel lihtsalt ongi vähem raha kui ameeriklastel.

Me oleme ka harjunud vähemaga läbi ajama, iga euro eest saab siin rohkem ära tehtud kui rikastes riikides. Ent see tähendab, et iga sent loeb. Kui 21 protsenti annetustest ära võetakse, on see meie jaoks oluline summa.

Sama tähtis on maksuvabastus ettevõtetele, kes meid suuremal määral toetada tahavad. Praegu pole neid Eestis palju, kuid oleme tänulikud firmadele, kes aitavad tasuta teadmisi levitada hoolimata sellest, et nende antud rahast viiendik maksuametile läheb.

Keerulisem on lugu rahvusvaheliste fondidega, mis tihti nõuavad, et toetuse taotleja peab olema tulumaksust vabastatud.

Enamikus riikidest on tulumaksuvabastus teatud mõttes kvaliteedimärk: kui riik kellegi maksuvabade heategevusorganisatsioonide nimekirja kannab, tunnistab ta, et see tegutseb mitte kitsa kildkonna, vaid kogu ühiskonna hüvanguks.

Eestis mõistetakse heategevust teistmoodi. Heategevuse mõistet pole meie seadustes üheselt määratletud, see on jäetud maksuameti kui seaduse jõustaja teha.

Mõne aasta eest muutis maksuamet heategevuse tõlgendust nii, et heategevateks loetakse vaid need MTÜ-d, kes jagavad materiaalseid hüvesid ühele konkreetsele sihtgrupile.

Rahvusvahelises plaanis on see muidugi omapärane ja huvitav arusaam, mida ei jagata enamikus neist riikidest, kus on rajatud Wikimedia haruorganisatsioonid - näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Portugalis ja Serbias, aga ka Argentiinas, Mehhikos, Austraalias, Indoneesias ja Indias. Viimati sai tulumaksuvaba staatuse Suurbritannias tegutsev Wikimedia UK.

Eestlaste ainulaadne seadusetõlgendus ei ole sugugi ainult Wikimedia Eesti probleem, see puudutab kogu Eesti kolmandat sektorit, millel rajaneb meie kodanikuühiskond.

Oleme ammugi harjunud, et toetamise ja kaasamise asemel teevad Eesti riigiametid aeg-ajalt näiliselt kodanikele suunatud projekte, mis peagi tolmuvad ning kus avaldatud seisukohti keegi ei kuula - mäletate portaali nimega Täna Otsustan Mina? Mis siis ikka, saame omal jõul hakkama. Aga ükskõiksusel ja aktiivsel vastutöötamisel on vaksajagu vahet.

Enamikul Eesti MTÜ-dest ei ole riigiga protsessimiseks raha. Isegi ebaõiglase, halvasti põhjendatud ja ühiskonnale lõppkokkuvõttes kahjuliku otsuse korral kehitatakse õlgu ja püütakse kuidagi edasi elada - või siis lüüakse käega, sest kaua sa ikka rusikaga paksu talvise jää sisse auku taod.

Kui asi oleks üksipäini meis endis, poleks ka Wikimedia Eesti hakanud maksuametit kohtusse kaebama.

Antud juhul on siiski lootus, et kui kohtus võidab terve mõistus, muudab kohtulahend olukorda kogu Eesti vabaühenduste jaoks, külaseltsidest spordiühinguteni.

Selles protsessis on lubanud meile igakülgset abi nii Wikimedia Foundation kui ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Ükskord peab jää ju järele andma, egas kevad taeva jää.