Maarjamäe memoriaali kõrvale jalgpallihalli ehitamine on sobiv, sest mälestusobjekte ei saa linnaruumist välja lõigata. Oluline on, et kavandatav hoone sobiks linnaruumiga, argumenteerisid ajakirjanikud Ainar Ruusaar ja Urmas Jaagant Kuku raadio saates «Keskpäevatund».
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali kõrvale kavandatakse jalgpallihalli. Hoonet on püütud teha ümbritsevaga kokku sobivaks ja selle peale on planeeritud kõrghaljastus. Avalikkuses käib siiski diskussioon, kas kärarikas meelelahutusasutus üldse sobib püha memoriaali kõrvale, selgitas saatejuht Priit Hõbemägi.
Ruussaar sõnas, et tema jaoks on küsimus ennekõike selles, kui hästi sobib kavandatav spordihall linnaruumiga. Ta tõi välja, et ka praegu on memoriaali taga jalgpallistaadion, kus samuti vilistatakse ja käivad paugud-mürtsud. Kui peale ehitatakse hall, siis tegelikult müra jääb vähemaks.
Ruussaar küsis, kui kaugele peaks vedama mõttelise piiri mälestiste ümber, et nende kõrvale ei rajataks spordiehitisi. Ta tõi võrdluseks, et Tallinnas on siselinna kalmistu kõrval tenniseväljakud, mida suviti kasutatakse aktiivselt. «Mina vastust ei tea. Minu isiklik arvamus on, et see asi peab sobituma linnaruumi. Näiteks kui ma Piritateel kõnnin ja memoriaali poole vaatan, siis see peab ilus välja nägema,» ütles Ruussaar.
Jaagant nõustus, et mõningaid ühikuid linnaruumis ei saa teistest objektidest ära lõigata. Linna planeerides tuleb arvestada, et linn elab ja areneb ning mälestusobjektide ümber ei saa luua kinniseid tsoone.
Rahvusraamatukogu eest oli võimalik monument sobivamasse kohta viia, märkis Ruussaar. Samas näiteks Berliini kesklinnas seisab ikka veel hiiglaslik monument koos kahe nõukogude tankiga.
Pooled hakkavad kompromissi otsima 29. juunil.