Mida suuremaks läheb valitsuse laenuplaan, seda segasemaks muutub, milleks laenu tahetakse kasutada, ütles Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja raadiosaates «Muuli ja Riikoja». 

Valitsusel on tekkinud plaan võtta kahe aasta jooksul 5 miljardit eurot laenu: sellel aastal 3,9 miljardi ulatuses, järgmisel 1,1 miljardi eest.

«See kõlab paaaegu nagu surmapatt,» ütles justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli ja selgitas, et juba Mart Laari esimese valitsuse ajast peale on räägitud, kuidas laenu ei tohi võtta ja riigieelarve peab olema tasakaalus. Seda hoolimata sellest, et kümme aastat tagasi muutus intressikeskkond ning laenamine hakkas teatavatel tingimustel tunduma majanduslikult mõistliku tegevusena.

Oma põhimõtetele truumaks oleks võinud valitsus jääda ka praegu, kui viimasel kolmel-neljal heal aastal oleks rohkem reserve kogutud, märkis Riikoja. Praeguse valitsuse eelkäija, kus samamoodi oli juhtparteiks Keskerakonnad, sellest põhimõttest ei lähtunud. Ta tunnistas, et tegemist on siiski loogilise käiguga, kui laen annab lootuse majanduskriisist kiiremini välja tulla.

Küll aga teeb Riikojad murelikuks võimaliku laenusumma pidev kasvamine: alguses räägiti miljardist, siis kahest ning nüüd on summa kasvanud viie miljardini. Sellevõrra segasemaks on läinud, mille jaoks raha kasutatakse. «Ilmselgelt ei tohi laenu võtta jooksvate kulutuste, stiilis haigekassa ja pensionikassa tühimike täitmiseks,» ütles Riikoja.

Muuli küsis vastu, kas see tähendab, et jätame pensionid välja maksmata. Riikoja sõnas, et küsimus on siiski riigieelarve jaotamises ja prioriteetide seadmises. Eelkõige peab raha minema investeeringuteks. 

Muuli arvas, et osa rahast läheb kindlasti maksuaugu katmiseks, sest makse hakkab vähem laekuma kui oodatud. Osa laenu on ette nähtud reservide suurendamiseks. Muuli märkis, et ka see võib olla ebamõistlik, sest tänapäeva rahamaailm on niivõrd absurdne, et laenuvõtmise eest makstakse peale. Pole hea idee hoida raha reservis, kui tuleb suur inflatsioon, mis seda raha hakkab ära sööma.

Riikoja jäi ettevaatlikumaks ning tõi välja, et kuna me ei tea, millised intressid on mõne aasta pärast, peab riigil siiski mingil määral reserve olema.