Praegu välja toodud töötukassa palgakärpe hüvitiste pettuste arv on niivõrd väike, et võib oodata, et neid leitakse veel, prognoosis Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja raadiosaates «Muuli ja Riikoja». Omaette küsimuseks on, et osa taotlusi ei olnud mitte valeandmete esitamine, vaid skeemitamine. 

Sellel nädalal selgus, et koroonaviiruse leevendushüvituseks pöördusid töötukassa poole mitte ainult need ettevõtted, kes hädas on, vaid ka need, kes on riigi raha tahtnud varastada. Uurimise alla on antud 100 000 euro eest välja makstud hüvitist. 

Kui võrrelda sellega, et töötukassa on umbes 250 miljonit eurot välja maksnud, on see summa ikka väike ning võiks järeldada, et mõned pettused on läbi läinud, ütles justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli. Ta märkis, et selles süsteemis on siiski üsna keeruline petta.

Riikoja ütles vastu, et küsimus on selles, mida pettuseks pidada. Ta tõi näite, et on võimalik skeem, kui 2000 eurot kuus saava inimese palgast kärbitakse 30% ehk 600 eurot, töötukassa maksab juurde veel 1000 eurot ning töötaja palk hüppab 2400 euro peale. «Sellised skeemid on läbi läinud ja hulga juristide seisukohalt on see õiguspärane käitumine,» sõnas Riikoja. Ta küsis, kas tegemist on pettusega.

Muuli vastas, et pettusega ei ole tegemist juhul, kui kõik töötukassa tingimused on täidetud. Kui tegutsetakse juriidilistes piirides ning saab ainult tõlgendada, et võib-olla skeemitatakse, pole Muuli hinnangul siiski pettuseks. Pettuseks on olukord, kui esitatakse valeandmeid. 

Riikoja lausus, et ta pelgab siiski, et pettusi on rohkem kui praegu välja toodud. Ta arvab, et töötukassa leiab rohkem pettusi üles, sest alla poole protsendi on väga väike tulem võrreldes PRIA või EASi tavaliselt tagasinõutud summadega. 

Kommentaarid
Copy