Erivajadustega laste kaasamise parandamiseks ja kaalumiseks, kas ja mis puhul on tavakool võimalik ja vajalik, peavad rohkem sõna saama ka õpetajad, õpilased ja vanemad, kirjutavad Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrandid Brith Kupper, Monika Õun, Tuuli Tatomir, Triin Simso.
Unicefi määratluse järgi tähendab kaasamine haridusvaldkonnas kõikidele lastele õppimisvõimaluse loomist, olenemata nende erivajadustest, rassist, emakeelest, sotsiaalsest olukorrast või muudest eripäradest. Kaasamise puhul hinnatakse mitmekesisust, mida erineva taustaga õpilased klassiruumi toovad.
Kaasava hariduse kontseptsiooni hakati maailmas laiemalt mõtestama ja uurima 1980. aastate lõpus. Eestis on kaasava hariduse põhimõte seadusandluses 2010. aastast (põhikooli- ja gümnaasiumiseadus) ja see näeb ette, et haridusliku erivajadusega õpilane (HEV) õpib üldjuhul elukoha lähedase kooli tavaklassis.