Muuli ja Riikoja ⟩ Eesti osa ühislaenust ei tohi salamahti Rail Balticule suunata

Kui Eesti riik osaleb Euroopa Liidu ühislaenu võtmisel, siis tuleb hoolega jälgida, kuhu raha paigutatakse, rõhutas justiisministeeriumi nõunik Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Tema sõnul ei tohi toetusmeetmeid lihtsalt Rail Balticule ja Ida-Virumaa arenguks suunata, ilma et sellele eelneks avalik arutelu ja parlamendi otsus.

Muuli sõnas, et tema isiklikult on Euroopa Liidu 750 miljardi euro suuruse ühislaenu vastu. Ta põhjendas, et esiteks ei sobi see tema ilmavaatega, mille järgi peaks igaüks oma asjade eest ise otsustama ega tohiks vastutustundetust kinni maksta. Teiseks ei aitaks ühislaen ELi ühtsuse kaasa, vaid annaks soodsaid argumente äärmuslikele Euroopa-vastastele jõududele. 

Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja sõnul on ühislaenu puhul küsimusi palju, ent suurim neist on see, kuidas tagada, et laenu võtnud riik selle ka tagasi maksab. Liikmesriigid võivad küll öelda, et vastastikku laene ei tagata. Aga kui Lõuna-Euroopa riigid, mis on juba mõõdutundetu laenamisega silma paistnud, hakkavad seda jälle tegema, siis kes neile hädas appi läheb? Me ei kujuta ette, et mõni riik päriselt pankrotti läheb, ütles Riikoja.

On päris ilmselge, et seda laenu ei maksta tagasi, lausus Muuli. Algne plaan oli võtta ühislaenu nii, et see ei kajastu riikide võlakoormuses. Eesti valitsus on sellise tingimuse vastu. Ent ainuüksi sellest ideest on näha, et laenu ei kavatseta tagasi maksta, argumenteeris Muuli. Laen süüakse inflatsiooniga ära, millest kannatavad need inimesed, kes on ainult palgasaajad ja kellel pole kinnisvara või aktsiaid. 

«Nende raha odavamaks süües makstakse see asi kinni ning ma arvan, et see tekitab Euroopas pikas perspektiivis rikaste ja vaeste vahel nii suuri pingeid, et see on palju hullem kui see, et Itaalia ja Hispaania ägavad kümmekond aastat raskustes ning siis saavad oma asjadest üle,» kritiseeris Muuli.

Ta lisas, et tuleb väga hoolega vaadata, kuhu Eestis raha pannakse. Juba räägitakse mõnes tagatoas sündinud otsusest, et see raha läheb Rail Balticusse ja Ida-Virumaa arenguks. «Ei saa niiviisi! See on meie ühine raha ja seda peab parlament otsustama. Seda peame arutama, kuhu panna,» ütles Muuli.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu (EL) aastate 2021–2027 eelarve läbirääkimisteks, seejuures on valitsus valmis osalema ühekordsete ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel.