Billy Ray Cyrus

FOTO: Damairs Carter/MPI/Capital Pictures/DAM/MPI/Capital Pictures

Mõned mälestused on tugevamad kui teised. Kannan endaga millegipärast kaasas järgmist mälestust, lahti ta must ei lase ja tõtt-öelda pole proovinud ka vabaneda. Arvatavasti on 1992. aasta kevad. Astun pärast kooli Palamuse poest läbi, et võtta... oli sel ajal üldse midagi poes võtta? Poodi astudes näen, et poeakna juures seisavad kaks kuritegeliku taustaga noormeest ja nende taga aknalaual mängib väike must raadio.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ja raadios sel ajal hitt olnud popkantri mehe Billy Ray Cyruse lugu «Achy Breaky Heart». Võimalik, et ühel noormeestest olid jalas kauboisaapad ja ta toetus käega aknalauale. Nii et umbes nagu Fassbinderi filmis.

«Achy Breaky Heart» on võrdlemisi nõme lugu, aga ta on kaasahaarav (need mõisted ei pruugi omavahel vastuolus olla). Selle videos laulab mullet’i ja maikaga Billy Ray Cyrus laval, kitarr käes, ja tundub, et ta on rõõmus võimaluse üle laulda, sest kui ta poleks olnud, oleksid muusikatööstuse tüübid võib-olla öelnud, et mida sa siin siis vahid ja mine tagasi Kentuckysse või kust iganes sa tulid, sinust pole selles äris asja – ja publiku hulgas teevad tütarlapsed line-dancing’ut.