Rahvad peaksid vahetama kaupu, informatsiooni ning ka vaimseid väärtusi lähtudes oma sisemistest vajadustest, mitte aga mingite üldiseks kasutamiseks sätestatud normide alusel, kirjutab füüsik Tiit Kärner.
Tiit Kärner: rahva võimalus oma tee valida (6)
Kujutame ette, et hulk rahvast on sattunud tundmatule asustamata saarele. Inimeste ees seisab vajadus end seal sisse seada nii, et ellu jääda. Kust leida joogivett, kuhu end ööbima seada? Millega üldse pihta hakata? Alati leidub kohe keegi, kes arvab end teadvat, mida teha: «Kõik minu järel!» Ja inimesed lähevad rodus liikvele. Pärast tundidepikkust võsas sumamist, kui kõik on surmani väsinud, osa üldse kaotsi läinud, jõutakse tagasi lähtekohta. Siis tuleb inimestele pähe mõtlema hakata. Nüüd proovitakse talitada teisiti: inimesed jaotatakse kokkusobivuse või isiklike sümpaatiate alusel väikesteks rühmadeks ning iga rühm alustab otsinguid ise suunas. Seejuures lepitakse kokku viisid rühmadevahelise kontakti hoidmiseks, nii et mingi rühma õnnestumine saaks teatavaks ka kõigile ülejäänutele. Kumb variant tundub enam eduvõimalusi pakkuv? Eelkirjeldatu kujutab endast võimalikku inimühiskonna lähitulevikku planeedil Maa.