Lauri Vahtre: rotid, hundid ja lambad

Lauri Vahtre. Foto: Raul Mee

Kui ühiskonnas pääseb mõjule inimtüüp, keda võiks tinglikult nimetada rottideks ning ühiskonnaliikmete hulgas on piisavalt palju lambaid, et rottide esiletõusu takistada, siis saavad julmust nautivad hundid rottide käest voli oma verejanu lammaste peal välja elada. Märke sellise elukorralduse tekkest on juba ka meie ühiskonnas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre.

Arvamusliidrid (või nende hakatised) kirjutavad, et Eestis ning kogu Ida-Euroopas lokkab natsism, valge terrorism ja rassism, mis kõik tuleb halastamatult välja juurida. Selleks tuleb ennast muuta, kuulutada sõda iseendale ja oma hinges pesitsevatele (kodanlikele, rahvuslikele jne) iganditele. 

See on suunis, mida tuleb täita, sest kuskil välguvad juba huntide kihvad. Justkui. Keegi olla näinud. Sestap paluvad muusikud põlvili andeks: näe, kehastasin neegermuusikut ja värvisin näo mustaks – ausõna, ma enam ei tee! See oli nii solvav, see oli nii rumal, ma ei oska kohe öelda, kui piinlik mul on!