/nginx/o/2011/10/03/777546t1h96ec.jpg)
Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et maainimeste keskustesse ümberasustamise programm on mõeldamatu, sest Eesti riik ei saa muuta hüljatuks ühtki oma piirkonda.
Kiisler: sundasustamise mõte on ebareaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maa-asulates - alevikes ja külades - elab täna kokku 410 000 inimest ja nende sundasustamise mõte ei ole kindlasti reaalne või põhjendatud. Me ei saa ühtegi piirkonda maha jätta ja öelda, et toetame linnakolimist ja siia näiteks kiirabi ei sõida,» näitlikustas Kiisler.
Ministri sõnul toimivad linnad ja maapiirkond üheskoos. Tuleviku arengusuund on selles, et võimaldada inimestel elada maal, ent käia tööle keskustesse. «Alati on ja jääb inimesi, kes soovivad enda ümber loodust, rahu ja vaikust. Tänane suundumus on hajalinnastunud ruumile, kus regioon toimib tervikuna – elama kolitakse linnast välja ja poes või tööl käiakse keskuses.»
Riigi ja kohalike omavalitsuste peamine väljakutse on, kuidas tagada väljaspool keskusi võimalused ja elukvaliteet neile, kes seal elada soovivad. «Paraku on tänased omavalitsused enamasti liiga väiksed ja nõrgad, et seda elukeskkonda reaalselt ka mõjutada,» põhjendas Kiisler seda, miks paljude maainimeste elukvaliteet siiani madal on.
«Regionaalpoliitika pikaajalisemaks eesmärgiks ongi sellise tervikliku ruumi arendamine, kus ühe toimepiirkonna moodustavad keskused ja neid ümbritsevad tagamaad,» iseloomustas Kiisler maa-asulate tulevikku.
Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti nentis tänases Postimehes ilmunud arvamusloos, et inimeste maalt äratulek toimub niikuinii, mistõttu võiks see olla riiklikul tasemel ratsionaalselt läbi mõeldud ja planeeritud.
Näiteks võiks algatada toetusprogrammi, mis aitaks inimestel hääbuvatest piirkondadest elujõulisematesse keskustesse ümber asuda.
Maale võiksid tema sõnul jääda vaid need inimesed, kelle töö- ja elukorraldus võimaldab seal hästi hakkama saada. Need on põllumehed, ekspordiga tegelevad ettevõtjad, vabakutselised kultuuriinimesed ning elanikud, kes töötavad lähimas linnas ning saavad pidevat autotransporti endale lubada.