/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/01/11/909746t1h36b4.jpg)
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva on seisukohal, et maainimeste linna ümberasustamise kava põruks, kuna paljudele linnaline elustiil lihtsalt ei sobi. Selle asemel tuleks riiklikult suurendada töökohtade viimist tagasi maapiirkondadesse.
Kõva: maainimesele ei sobi linna elustiil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See ei ole hea idee,» kommenteeris Kõva Faktum & Ariko uuringutejuhi Kalev Petti mõtet luua toetusprogramm inimeste ümberasumiseks hääbuvatest piirkondadest elujõulisematesse keskustesse.
Kõva sõnul ümberasumine inimeste probleeme ei lahenda. «Loomulikult igas kohas on neid, kes oma eluga päris hästi toime ei tule. Aga julgen väita, et selgeks õpitud olukorras on maainimestel lihtsam elada nii, et nad ei jää elu hammasrataste vahele. Pole õige ajada kampaania korras inimesed maalt linna ootustega, et linnas on pudrumäed ja piimajõed. Linnades on küll suuremad töötasud ja võimalused, aga vahenditest jääb puudu ka seal,» hindas Kõva.
Maaelukomisjoni esimehe sõnul on peituvad probleemi juured Eestis viimasel 20 aastal valitsenud poliitikas, mille suund on pidevalt olnud tsentraliseerimisele ja optimeerimisele. Maakonnakeskustest ja omavalitsustest on kaotatud töökohti, näiteks Eesti Posti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Energia ja maavalitsuste arvel.
«Peaks rohkem mõtlema, kuidas neid töökohti sinna tagasi viia. Kui seda teeb riik, siis tuleb ka eraettevõtlus järgi,» oli Kõva kindel. Tema sõnul on Eesti praegu jõudnud selleni, et 10 protsendil ametnike töökohtadest võimaldatakse teha kaugtööd ja mitmed töökohad on viidud pooleldi tühjana seisvatesse maavalitsuste hoonetesse.
Faktum & Ariko uuringutejuht Kalev Petti nentis tänases Postimehes ilmunud arvamusloos, et inimeste maalt äratulek toimub niikuinii, mistõttu võiks see olla riiklikul tasemel ratsionaalselt läbi mõeldud ja planeeritud.
Näiteks võiks algatada toetusprogrammi, mis aitaks inimestel hääbuvatest piirkondadest elujõulisematesse keskustesse ümber asuda.
Maale võiksid Petti sõnul jääda vaid need inimesed, kelle töö- ja elukorraldus võimaldab seal hästi hakkama saada. Need on põllumehed, ekspordiga tegelevad ettevõtjad, vabakutselised kultuuriinimesed ning elanikud, kes töötavad lähimas linnas ning saavad pidevat autotransporti endale lubada.