Kui aprillis jäi Eesti siseturg 20 protsenti väiksemaks, siis viimastel nädalatel on suurtootjate seas majandustegevus elavnenud ning võib loota, et sama suurt langust enam ei tule. Taastumine saab siiski olema pikk ning praegu on käes ainult 90-protsendiline majandus, analüüsisid Tõnu Runnel ja Keit Kasemets Kuku raadio saates «Poliitikaguru».
Aprillis jäi Eesti siseturg 20 protsenti väiksemaks, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets. Ettevõtja Tõnu Runnel hindas, et eri valdkondade pealt saab öelda, et meil on praegu 90-protsendi majandus ehk 10 protsenti on kadunud.
Kui vaadata riigi abimeetmete pilti, siis töötasuhüvitis on töötanud tõhusalt tööpuuduse alla surumisel, ütles politoloog Tõnis Leht. Selle mõju siiski kaua enam ei kesta, sest palgakärbet hüvitatakse veel ainult juuni eest ning seda karmimatel tingimustel kui varasemalt. KredExi laenumeetmed võiksid anda ettevõtetele olulist likviidsusabi, kuid selle väljamaksete mahud on potentsiaali arvestades jäänud väikeseks. Laenumaksete piiriks on eraldatud 550 miljonit eurot. Selle nädala seisuga on sellest otsuseid tehtud 170 miljoni ulatuses, sealhulgas 100 miljonit Tallinkile, tõi Leht välja.
«Toetusi oleks loll jätta võtmata, kui sektorit on pauk tabanud. Teisest küljest laen on väga keeruline strateegiline küsimus teadmata, mis edasi tuleb,» selgitas Runnel. Ta ütles, et veel kuu aega tagasi oli paljudel ettevõtetel rohkem andmeid vaja, kas ja mis ulatuses laenu võtma.
Nüüd hakkab pilt selginema. Suurtootjate seas on näha teatavat optimismi ning viimastel nädalatel on majandustegevus elavnenud, hindas Runnel. Ta selgitas, et selle taga on mitmeid faktoreid. Näiteks Euroopa abipaketi osas võib olla küll palju küsimusi, ent see süstib ettevõtjatesse siiski usku, et majandust ei lasta kokku kukkuda. On hakatud tegema uusi investeeringuid. Viimasel kolmel nädalal on olnud näha, et on suur tahtmine kriisist välja tulla.
Võib loota, et sama suurt kukkumist kui aprillis enam ei tule, sest teataval määral on kriisist kõige kiiremini pihta saanud sektorid – toitlustus, meelelahutus, servapidi ka majutus – saanud hakata uuesti taastuma. Küll aga levivad kukkumise mõjud teistesse sektoritesse ning välja tulevad väliskaubanduse äralangemise mõjud, mistõttu taastumist endisele tasemele pole lähiajal oodata, ütles Leht.
«Kriis ei ole veel läbi. Kahtlemata, ta alles algab,» sõnas Kasemets.