Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/12/7202119t1h536a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/22/13115196t1h0559.jpg)
Euroopa Komisjoni ettepanek võtta 750 miljardi suurune hiigellaen rikub Maastrichti lepingu põhimõtteid ja reegleid, vähendab järjekordselt liikmesriikide suveräänsust ja otsustusõigusi ning on tõsine samm Euroföderatsiooni suunas, kirjutab riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE).
Koroonapandeemiaga kaasnenud majanduskriisis kannatanud riigid vajavad loomulikult abi. Vaatame aga veidi ringi. Näiteks Hispaania, kelle toetusena saadav osa on 77,3 miljardit eurot ja laenuna 63,1 miljardit, kavatseb muuhulgas hakata toetama 850 000 majapidamist ehk 2,5 miljonit kodanikku 554 euroga kuus. Keskmine pension oli seal 2019. aastal 1143,55 eurot, samas kui Eestis oli see 2020. aasta IV kvartalis 473,5 eurot. Enam kui kahekordne vahe. Ka miinimumpalk on seal pea kaks korda suurem, hinnatase on aga mõlemas riigis enam vähem sama. Kohati isegi Hispaania kasuks. Eesti saaks fondist esialgse kava järgi toetustena 1,85 miljardit eurot ja laenudena 1,44 miljardit eurot. Samas, ise turult laenu võttes, oleks intressid ilmselt väiksemad ja ilma igasuguste tingimusteta, mida Euroopa Liit meile seab.