• Hiigellaen suurendab ebavõrdsust vanade ja uute liikmete vahel
  • Eestile tähendab see toetuste vähenemist ja liikmemaksu tõusu
  • Euroopa Liit ei tohi oma tegevust finantseerida laenude abil

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE).

FOTO: Sander Ilvest

Euroopa Komisjoni ettepanek võtta 750 miljardi suurune hiigellaen rikub Maastrichti lepingu põhimõtteid ja reegleid, vähendab järjekordselt liikmesriikide suveräänsust ja otsustusõigusi ning on tõsine samm Euroföderatsiooni suunas, kirjutab riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE).

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonapandeemiaga kaasnenud majanduskriisis kannatanud riigid vajavad loomulikult abi. Vaatame aga veidi ringi. Näiteks Hispaania, kelle toetusena saadav osa on 77,3 miljardit eurot ja laenuna 63,1 miljardit, kavatseb muuhulgas hakata toetama 850 000 majapidamist ehk 2,5 miljonit kodanikku 554 euroga kuus. Keskmine pension oli seal 2019. aastal 1143,55 eurot, samas kui Eestis oli see 2020. aasta IV kvartalis 473,5 eurot. Enam kui kahekordne vahe. Ka miinimumpalk on seal pea kaks korda suurem, hinnatase on aga mõlemas riigis enam vähem sama. Kohati isegi Hispaania kasuks. Eesti saaks fondist esialgse kava järgi toetustena 1,85 miljardit eurot ja laenudena 1,44 miljardit eurot. Samas, ise turult laenu võttes, oleks intressid ilmselt väiksemad ja ilma igasuguste tingimusteta, mida Euroopa Liit meile seab. 

Üldist pilti vaadates peame arvestama kõiki kavaga kaasnevaid aspekte. See tähendab Eesti seni väikese riigivõla hüppelist kasvu, EL struktuurifondide toetuste vähenemist (mis niigi vähenevad) ja EL liikmemaksu (mis niigi tõuseb) olulist tõusu. Samuti hinnatõuse uute maksude (süsinikukaubanduse laiendamine, süsinikulekkemaks, plastiku- ja digimaks) sisseviimisega.