On tänuväärt, et ELi abimeetmete pakett on avanud ühiskonnas debati, kuidas jõuda kriisijärgses maailmas uude etappi, ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Anneli Ott (Keskerakond) Kuku raadio saates «Nädala tegija».

«Mina võtan praegu seda positsioonilt, et see on esimene ettepanek, mis on pandud lauale, et jõuda tugevama Euroopani,» sõnas Ott. Sellel põhjusel ei oodatagi, et kõik riigid oleksid kohe kahe käega poolt, kuigi ka seni ühislaenu võtmise osas skeptiliste riikide puhul on näha leebumisi.

Väga suur erinevus on nende riikide vahel, kellel on suur laenukoormus ja madalam riigireiting ning need riigid, kellel on olnud ajalooliselt vastustundlik majanduspoliitika, tõi välja riigikogu ahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond). Raha jagamise pool on väga tore, aga vähem tahetakse tegeleda sellega, kust raha tuleb.

Kas abipaketi plaanid ei ole selle mõjuga, et proovitakse lahendada nende riikide muresid, kes oma laenukoormuse ja ELi eelarvenormide ületamise tõttu on hätta jäänud, küsis saatejuht Meelis Atonen.

See ettepanek on siiralt kantud ideest, et meie kõigi huvides on, et Euroopa Liit saaks hakkama, argumenteeris Ott. Küsimused ja mõtted sellest, kas laenude juurde võtmisel lõppmäng võib olla hullem, on täiesti asjakohased. Ott usub, et arutelu käigus pööratakse tähelepanu riskikohtadele ja probleemidele, mitte sellele, et mida raha eest teha saab ja suurte numbrite varjus unustatakse ära teine pool. Oluline on, et raha kasutatakse tulevikku suunatud investeeringuteks: kliimateema ja rohelepe, digivaldkond, teadus- ja arendustegevus. 

Kui abipaketi rahast hakatakse katma valitsuste jooksvaid või enne tehtuid kulutusi, siis oleme Oti sõnul kui oravad rattas, kust enam välja ei saa. Kui aga rahasüstide abil viiakse ellu plaane, mida muidu oleks tehtud tulevikus, et luua uusi töökohti ja olla innovaatilised, siis see tõstab kogu ELi majandust uuele tasemele. 

Kommentaarid (1)
Copy