Kui varem olid Eesti valitsus ja riigikogu Euroopa Liidu ühislaenu võtmise plaani vastu, siis võib oletada, et nüüd seisukoht leebub. Seda lihtsal põhjusel: abipaketist Eestile suunatavad paar miljardit eurot muudavad idee poliitikute jaoks märksa meeldivamaks, ütles Kalle Muuli Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja».

Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tulid välja ettepanekuga, et Euroopa Liidu liikmesriigid võiksid ühiselt kokku panna 750 miljardi euro suuruse abimeetmete paketi. Osaliselt oleks see rahastatud laenuga, mida võtavad kõik ELi riigid, osaliselt üleliiduliste uute maksudega, näiteks plastimaks või suurettevõtete täiendav maksustamine. 

On näha, et nii Euroopas kui Eestis on arvamusi seinast seina ning lõhe jookseb ka valitsuse sees, mitte ainult opositsiooni ja koalitsiooni vahel, ütles Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja. EKRE on seni olnud kõige teravamalt ELi ideele vastu, Keskerakond eesotsas peaminister Jüri Ratasega on pigem toetav. Isamaa kõigub kahevahel. Opositsiooniparteidest on mitu Reformierakonna liiget plaani laitnud.

Lisaks majandusküsimustele tekib ka juriidiline probleem, sest õigusasjatundjad ei ole päris üksmeelel, kas seniste põhimõtete järgi saab EL ühiseid kohustusi võtta. Eesti positsioon on keeruline, mõtiskles Riikoja. Ühelt poolt oleme me netomaksjad ehk ka selle toetuspaketi raames saaksime vastu rohkem raha, kui ise sisse peaksime panema. Teisalt ei ole Eestil netomaksja staatust enam kuigi kaua, või muutuvad sisendi ja väljundite vahed nii väikeseks, et see ei ole enam meie jaoks argument.

Eesti Euroopa Liidu asjade komisjon ja valitsus on korra juba võtnud seisukoha: ei ühislaenule, tõi justiisministeeriumi nõunik Kalle Muuli välja, et justkui oleks meie vastus ELi plaanile juba antud. Ta oletas siiski, et nüüd võetakse teistsugune seisukoht – kui mitte otse vastupidine, siis leebem. «Põhjus, mulle tundub, on see, et meid lihtsalt ostetakse ära, kuna meile pakutakse 3-4 miljardit – millest küll osa peame ise maksma, aga kogu pakett läheb valitsuse ja riigikogu jaoks meeldivamaks.»

Muuli sõnas, et tema on siiski ühislaenu võtmise vastu. Ta ei pea tõeseks hirmutamist, et ühise abipaketita EL hakkab lagunema. Tema hinnangul mõjub ELi koospüsimisele ohtlikumalt olukord, kui ennast korralikult majandanud riigid peavad hakkama kinni maksma vastutustundmatute riikide laene. Ta selgitas, et eelmist kriisi vaadates oli näha, et Kreeka ei läinud kuhugi, selle asemel astus välja tugeva majandusega Suurbritannia. 

Riikoja ütles, et ELi lagunemist ei pea kindlasti kartma ka siis, kui ühislaenu ei võeta. Ka ELi-skeptilised erakonnad liikmesriikides on näidanud üles pragmaatilisust: kui on võimalik kasu lõigata, siis on nad valmis ELi otsuseid toetama. 

Kommentaarid (9)
Copy