Ungari peaminister Viktor Orbán mängibki selle peale, et Ungari suhtes kriitilisi hääli saaks nimetada kollideks, kes tahavad kahtluse alla seada tema riigimehelikkust ja demokraatlikke põhimõtteid, selgitas Postimehe välistoimetaja Berit Nuka Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», miks hoolimata eriolukorra lõpetamisest ei saa pidada Orbáni tegevust ilusaks mänguks. 

Küsimus ei olegi, kas erakorralises situatsioonis ei oleks tohtinud eriolukorda välja kuulutada. Probleem on selles, et eriolukorra ajal vastu võetud sadakond otsust, mis piiravad kodanikuvabadusi, ei tühistu nüüd automaatselt. On olnud signaale, et mõned reeglid võetakse tagasi, kui pole enam vajadust neid jõustada, möönis Nuka. Aga kas, millal ja mis kujul seda tehakse, on lahtine.

Karistused valeinfo või pandeemia olukorras hirmu õhutamise eest võivad küündida kuni viie aastani, tõi Nuka näiteks. Probleem on, et see seadus on hägune. Otseselt valitsuskriitiliste ajakirjanike kallale mindud ei ole, aga seda on meedias niigi vähe. Pihtide vahele on võetud opositsiooniaktivistid ning tavalised valitsuskriitilised inimesed. 

Eesmärk on anda valitsuskriitikutele märku, et «me jälgime ja oleme valmis seda seadust kasutama», ütles Nuka. Näiteks on politsei käinud vestlemas inimestega, kes on vajutanud sotsiaalmeedias meeldivaks mõne valitsuskriitilise postituse. Mitu tundi kuulati üle opositsiooniaktivisti, kes jagas Facebookis ühe poliitiku postitust, mis kritiseeris haiglatöö ümberkorraldamist.

Nimelt andis Ungari koroonaviiruse puhangu alguses haiglatele korralduse tühjendada kaheksa päevaga 60 protsenti haiglavooditest. Koju hakati saatma inimesi, kellel oli eelmisel päeval olnud operatsioon, kes olid raskes seisus või vajasid taastusravi. Üks Budapesti kiirabitöötaja ütles Financial Timesile, et kümnest inimesest, kellega tema tegeles ja kes koju saadeti, üheksa on surnud. «Aga selle kohta andmeid ei ole,» sõnas Nuka, mistõttu ainult koroonaviiruse numbreid vaadates näib, et Ungari on hästi hakkama saanud. 

Samuti on väidetud, et üks viiruse leviku allikaid oli meditsiinisüsteem ise. Umbes 15 protsenti nakatumisi on toimunud meditsiinitöötajate kaudu. Taas kord on tegu oletustega, sest ametlikult probleemi ei tunnistata.