• 27. mail tähistatakse erakorralise meditsiini päeva
  • Riik peaks koolitama rohkem erakorralise meditsiini arste
  • Väikse hädaga ei peaks erakorralise meditsiini poole pöörduma

27. mail tähistatakse erakorralise meditsiini päeva. Pildil kliinikumi EMO töötajad Raekoja platsil oma tööd tutvustamas. Pildil keskel Ago Kõrgvee.

FOTO: Sille Annuk

Riikides, kus on olemas erakorraline meditsiin, oli reageerimine Covid-19 pandeemiale tõhusam, kirjutab Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi juhatuse esimees Ago Kõrgvee. Paraku katab erakorralise meditsiini lõpetanute hulk vaevu Eesti vajaduse.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

27. mail tähistatakse Euroopas erakorralise meditsiini päeva. Eesti meditsiinis on erakorralise meditsiini eriala üks nooremaid – esimene arst läbis erakorralise meditsiini residentuuriprogrammi 20 aastat tagasi ning iseseisvana erialana tunnustati seda 2000. aasta novembris. Hiljutine Covid-19 pandeemia näitas selgelt kui vajalik see eriala on. Paraku paljastas koroonaviirusega võitlemine paljudes riikides ka väga tõsise erakorralise meditsiini arstide, õdede ning tehnikute puuduse. 

Erakorraline meditsiin on eriala, mis tegeleb erakorraliste haigestumiste ning traumadega patsientidega, kelle puhul abi edasilükkumine võib ohustada inimese tervist või edasist elukvaliteeti. Eestis on meditsiiniline kiirabi, mis osutab abi haiglaväliselt, ning haiglates osutatakse erakorralist meditsiiniabi erakorralise meditsiini osakondades. Mõlemad etapid peavad olema abivajajale kättesaadavad 24/7, mis tähendab, et personali vajadus nendes töökohtades on suur ning töötada tuleb ka öösiti. Praeguseks on Eestis erakorralise meditsiini residentuuri lõpetanud vaid 73 arsti, kellest paraku mitte kõik ei tööta Eestis oma erialal. Kindlasti on see number Eesti jaoks liiga väike, kattes vaevu-vaevu suuremate haiglate vajaduse. Riigil tuleks erakorralise meditsiini arste tunduvalt rohkem koolitada.