Taiwani noorte seas on tugevnemas oma identiteet mandrihiinlaseks olemise ees, mis tõrjub Hiina pakutavat ühe riigi, kahe süsteemi lahendust. Pole siiski oodata, et tagasivalitud president võtaks selge kursi iseseisvuse väljakuulutamise poole, sest rahvusvahelist toetust Taiwanile jääb aina vähemaks ning ka Ühendriikide relvamüük ei tõsta jõudude vahekorda võrdseks, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Frank Jüris Kuku raadio saates «Välismääraja».

Jüris tõi välja, et Taiwani liitlasi on maailmas jäänud aina vähemaks ning praegu tunnustab nende iseseisvust 15 riiki, peamiselt Vaikse Ookeani ja Ladina-Ameerika väikesed saareriigid. Rahvusvahelise üldsuse tunnustustest hoolimata saab Taiwani pidada de facto iseseisvaks riigiks, sest neil on oma poliitilised institutsioonid ja valitsemiskord. Jaanuaris tagasivalitud Taiwani president Tsai Ing-Wen pole kunagi öelnud, et Taiwan tahab iseseisvust välja kuulutada ning võib oodata, et riigijuht jääb praegusele kursile kindlaks.

Tsai Ing-Weni võit tugines ennekõike noortele, sest president on silma paistnud keskkonnateadlikkuse ja samasooliste abielu toetamisega. Mõlemad teemad kõnetavad noori valijaid, kes isegi välismaal elades reisisid valimiste ajaks tagasi, et saaks Tsaile oma hääle anda, selgitas Jüris.

Oma rolli mängis Hiina rõhutatud ühe riigi, kahe süsteemi lahendus, mis oli Hiina ametlik poliitika Hongkongi suhtes. Hongkongi protestid ja Hiina kasvav surve ei ole noorte Taiwani valijate jaoks kindlasti aktsepteerivaks tulevikuperspektiiviks. Üha rohkem tugevneb Taiwani idenditeet mandrihiinlaseks olemise ees. 

Saatejuht Hannes Hanso märkis, et kui rahvusvahelisel tasandil ja maailma meedia tähelepanu all on ennekõike Taiwani ja Hiina rahvavabariigi suhted, siis kohalikul tasandil on suurema kaaluga hoopis teised küsimused. Jüris täpsustas, et üleväina suhted on küll olulised, ent ennekõike vaadeldakse neid julgeoleku prismas. Näiteks energiajulgeoleku puhul nähakse Taiwani sõltuvust Mandri-Hiina kivisöest riskina. 

Ka Hiina on õppinud Venemaa trikikotist ning kasutas jaanuarikuistel valimistel Tsai Ing-Weni vastu desinformatsioonirünnakuid tema maine õõnestamiseks. Näiteks väideti, et Tsail ei ole tegelikult doktorikraadi, kuigi London School of Economics kinnitab selle olemasolu. Eelmise aasta lõpus võttis Hiina käikude ennetamiseks Taiwani parlament vastu seadusemuudatuse, mille järgi välismaine rahastus või poliitilistesse siseasjadesse sekkumine on karistatav.

Hiinale on Taiwani küsimus pinnuks silmis. President Xi Jinping on kõnedes öelnud, et Taiwani taasliitmist Hiinaga ei saa anda põlvest põlve edasi, vaid tuleb ära lahendada. Samuti hoiatab Xi, et nad ei välista jõu kasutamist, kui Taiwan peaks välja kuulutama iseseisvuse. Sõjaliselt on Taiwan siiski võimas, märkis Hanso. Hiina protestidest hoolimata on Ühendriigid müünud Taiwanile ohtralt relvastatud. Jüris möönis, et sõjalise vastasseisu puhul poleks tegu küll võrdsete võitlusega, sest Hiina on mastaapides nii palju üle. Küll aga tõstab USA relvamüük Taiwani kaitsevõimekust ja mõjub heidutusena. 

Kommentaarid
Copy