Nädala tegija ⟩ Erasektor peaks teadust rahastama 2% SKTst

On poliitiline küsimus, kas eestikeelsetel õppekavadel peaks tasuline õpe tagasi tulema, ütles selle nädala alguses Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektoriks valitud Tiit Land Kuku raadio saates «Nädala tegija». Kõrghariduse ja teaduse rahastamiseks on suuremaid panuseid vaja teha nii riigil kui erasektoril, kui tahame olla innovatiine ja lisandväärtust loov majandus.

Rektorikandidaatide – Jaak Aaviksoo, Tiit Landi ja Jarek Kurnitski – valimisplatvorme võrreldes tundub, et kandidaadid ei näinud TTÜ tulevikku väga erinevalt, ütles saatejuht Meelis Atonen. Atonen oletas, et valiti pigem inimest kui platvormi. Siiski tahtis ta mõned teemad lahti rääkida. Esiteks akadeemilise kvaliteedi tõstmine: kas see on kriitika seni tehtu suhtes?

Landi sõnul ei tee ta kriitikat, sest tegu on olulise küsimusega kõigi ülikoolide jaoks. Pigem tahtis ta kandidaadina rõhutada, et akadeemiline kvaliteet on esimesel kohal, seda ka rahastuse küsimuses: pigem vähem ja kvaliteetsemalt. Konkreetse küsimusena soovib Land hakata tähelepanu pöörama sellele, kuidas saavutada olukord, et vähem tudengeid katkestaksid oma õpinguid või läheks üle nominaalaja. 

Ülikool peab kogu aeg tegelema küsimusega, miks tudengid õppe katkestavad, sõnas ta. TTÜs on nominaalajaga lõpetamine natuke madalamal tasemel kui Tallinna Ülikoolis (TLÜ). Eesmärk jõuda viie aastaga tulemuseni, et 60 protsenti tudengeid lõpetab nominaalaja + ühe aastaga, ei tundu 47 protsendi pealt suur tõus, aga see on peaaegu kolmandik rohkem. 

Järgmine märksõna valimisplatvormis olid uued sihtrühmad, mille puhul tõi Land välja, et kui IT-valdkond on atraktiivne ning saab õppureid paljudest sihtrühmadest, siis loodus- ja täppisteaduste erialadel on vaja otsida uusi sihtrühmi või teha selgelt ja fokusseeritud tööd gümnaasiumiõpilastega, sealhulgas õpilastega väljastpoolt Tallinna. Õppurite keskmine vanus ülikoolides tõuseb ning aina rohkem tullakse ülikooli ümber õppima. 

Muret valmistab ennekõike vähene huvi loodus- ja täppisteaduste vastu. Praegu veel saame vanast rasvast hakkama, aga samade trendide jätkumisel on 10–20 aasta pärast väga keeruline hakata auku täitma. Need on erialad, mis vastastikku täiendavad inseneriõpet, tehnikaalade õpet. Rektor avaldas lootust, et koostöös haridusministeeriumiga saab välja anda rohkem stipendiume, et tühimikku täita.

Rahvusvahelistumine on kõrghariduses hädavajalik, ent lähtekohaks on, et Eesti ülikoolid on Eesti tudengite jaoks, rõhutas Land. Rahvusvahelistumine peab arendama ülikooli tervikuna. Oluline on, et välistudengeid oleks kõikides valdkondades, mitte nad ei koonduks paarile erialale. Samamoodi peaks olema mitmekesine välistudengite päritolu. Land tõi välja, et praegu on TTÜs rahvusvahelises kogemuses suured käärid: kui välistudengeid on umbes 15 protsenti, siis TTÜ tudengitest käib välismaal 3 protsenti. Peamiselt on majanduslikud põhjused need, miks Eesti tudengeid vahetussemestrit ei tee. 15 protsenti peab Land välistudengite optimaalseks tasemeks, mida oluliselt langetama või tõstma ei pea.

Kõrghariduse ja teaduse rahastamise puhul on poliitiliseks küsimuseks, kas tasuline või osaliselt tasuline õpe peaks eestikeelsetele kavadele tagasi tulema. Teadustöö puhul on selge, et isegi kui jõutakse tasemele, kus riigieelarvest rahastakse teadust ühe protsendi ulatuses SKTst, on juurde vaja erasektori panust. Erasektor peaks toetama kahe protsendiga SKTst, ütles Land. See on Eesti ühiskonnale ainuke võimalus, kui tahame olla innovatiivne ja lisandväärtust loov majandus.