Anneli Aab: kauaoodatud elektroonilised koosolekud said seadusesse

Foto: LEADELL Pilv Advokaadibüroo

Senised piirangud elektrooniliste koosolekute pidamises, mis seadsid eri tüüpi ühingud ebavõrdsesse olukorda, said seadusemuudatusega lahenduse, kirjutab LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat Anneli Aab.

Palju on räägitud, et seadused peavad peegeldama tegelikkust ning elu ja ajaga kaasas käima. Riigikogu tõi oma 18. mail vastu võetud seadusega ühinguõigusesse just sellised muudatused, võimaldades paindlikumat lähenemist koosolekute läbiviimisel ja otsuste vastuvõtmisel. Olgugi, et seaduseelnõu (kiir)menetlemine oli mõneti ajendatud eriolukorrast, on vastu võetud muudatused kaua oodatud ja vajalikud ka peale eriolukorra lõppemist.

Erinevate ühingute puhul on kehtiva õiguse kohaselt elektrooniliste võimaluste kasutamine koosolekute pidamisel ja otsuste vastuvõtmisel erinev. Teatud määral olid vastavad võimalused olemas osaühingutel ja aktsiaseltsidel, kuid piiratult: esiteks pidi see olema ette nähtud põhikirjas ja teiseks oli elektrooniliselt osaleval osanikul/aktsionäril võimalik küll koosolekul toimuvat jälgida ja oma seisukohti väljendada, kuid seda ei loetud «koosolekul osalemiseks» seaduse tähenduses. Ainsaks erisuseks siinkohal olid börsiettevõtted. Selline võimalus puudus aga üldse mittetulundusühingutel, tulundusühistutel, sihtasutustel ja korteriühistutel. Koosolekul isikliku osalemise nõue oli aga selgelt koormav, arvestades, et kaasaegsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad tuvastada koosolekutel osalevaid isikuid, neil koosolekutel osaleda, sõna võtta, hääletada ja muid ettepanekuid teha võrdselt koosolekul füüsilise osalemisega.