Enel Pungas.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kriisiajal tulid ilmseks eelised, mille annab oma rahvastikuregistri andmete ajakohastamine, eriti lisa-aadressi märkimise näol, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhtaja Enel Pungas.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eriolukorra ajal kerkisid üles teemad, mis varasemalt näisid vähem olulised. Ruttu sai selgeks, et häda korral muutub eriti tähtsaks riigi registritesse kogutud andmete kvaliteet ning nende andmevahetus ja -kogumine. 

Kuna rahvastikuregistrisse kogutava aadressi, meili või ka telefoni info esitab inimene ise, on olemasoleva info kontrollimiseks ja muutmiseks lihtsaim võimalus jaanuarist kasutusel olev portaal rahvastikuregister.ee. Lisaks aadresside ja kontaktide esitamisele on seal võimalik näiteks lapse sündi registreerida, teha nimepäringut, küsida surmaandmeid jm.

Lisa-aadressi esitamise võimalus loodi rahvastikuregistrisse 2019. aastal. Selle vajadus tuleneb ühiskonna arengutest – tänapäevases maailmas on inimesed väga liikuvad, mistõttu paljud elavad mitmes kohas. Näiteks ollakse nädala sees Tallinnas tööl, nädalavahetusel pere juures mujal Eestis. Niimoodi pendeldatakse iganädalaselt kahe kodu vahel. Samuti on neid, kes elavad suvel mitu kuud suvekodus.