Muuli ja Riikoja ⟩ Erakondade rahastamise järelevalve on olnud absurdne

Olemuslikult ei ole vahet, kes erakondade rahastust kontrollib, kui kontroll on tõhus, rõhutas Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja Kuku raadio saates «Muuli ja Riikoja». Tema hinnangul ei ole valitsuserakonnad siiski piisavalt selgitanud, miks on vaja järelevalve riigikontrollile üle anda. Justiitsministeeriumi nõunik Kalle Muuli argumenteeris, et ka Euroopa Liit on pidanud absurdseks olukorda, kus erakonnad ise kontollivad oma rahastust.

Esmaspäeval tulid valitsuskoalitsiooni kolm erakonda välja seaduseelnõuga, mis viiks erakondade rahastamise järelevalve parlamendi komisjonilt üle riigikontrollile. 

Praegune erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on koostatud põhimõttel, et igal parlamendierakonnal on oma esindaja, lisaks sõltumatud eksperdid. Komisjoni tegevus on Riikoja sõnul olnud tõhus, väga aktiivselt on tegeletud ebaseaduslike annetuste tagasinõudmisega. Kõigi kohtus vaidlustatud ettekirjutuste puhul on õigus jäänud komisjonile, mis näitab, et selle tegevuses libastumisi ei ole olnud.

«Poliitikute jutt sellest, et praegune komisjon ei ole usaldusväärne, sest seal on erakondade liikmed ja nad on huvitatud – kui poliitikud ütlevad, et need inimesed pole usaldusväärsed, siis nad ju ütlevad, et nad ise pole usaldusväärsed,» tõi Riikoja välja argumentatsiooni kummalisuse. 

Teine küsitav asjaolu oli tema sõnul see, miks oli vaja protsessiga kiirustada. Eilsel põhiseaduskomisjoni istungil tõmbas Isamaa liige Siim-Valmar Kiisler ainsa koalitsioonierakondade esindajana eelnõule ka pidurit põhjusel, et rahastamise järelevalvet ei peaks kiirkorras muutma. «Aga küsimusele, et miks on vaja süsteemi hakata muutma, miks mitte läheneda sedapidi, et komisjoni tööd paremini timmida ja paremini reguleerida, sellele küsimusele ei ole keegi praktikas vastata suutnud,» heitis Riikoja ette.

Kalle Muuli meenutas, et kui rahastamise kontrollorganit hakati lootma, soovitas toonane õiguskantsler Indrek Teder tungivalt, et järelevalve peaks minema riigikontrolli kätte. Aga erakonnad tollal ei tahtnud, et keegi teine nende rahaasju üle vaataks. Reformierakonna juhtimisel loodi seepeale komisjon parlamendi juurde. 

Muuli sõnul oli tollal parteidel lootus, et komisjon ei hakkagi tööle. Aga tänu pikaaegsele juhile Ardo Ojasalule hakkas komisjon tõhusalt tööle. Seda kuni Ojasalu rahastamisskandaalini 2018. aastal, kui selgus, et sotsiaaldemokraatide ridades olevale Ojasalule laekub iga kuu Vabaerakonnalt makseid. Ojasalu astus komisjonist tagasi.

Muuli tõi välja, et Euroopa Liidu korruptsioonivastase võitluse organisatsioon on kritiseerinud neid ELi riike, kus on samasugune süsteem, et erakonnad ise kontrollivad oma rahastust. «[GRECO] on öelnud, et see on absurdne, et nii tehakse.» 

«Eestis on veel see hull asi, et viis parlamendierakonda, kes komisjoni kuuluvad, omavad õigust kontrollida ka parlamenti mittekuuluvate erakondade rahaasju. Kusjuures need erakonnad ei või sinna oma esindajaid määrata. Sellist putru on palju. Sellepärast on kümme aastat arutatud, et võiks anda üle riigikontrollile või kellelegi, kes oleks neutraalne kontrollija,» argumenteeris Muuli. 

Ta meenutas, et viimane avalik arutelu toimus 2018. aastal Ojasalu juhtumi järel, kus toonane justiitsminister Urmas Reinsalu tegi ümarlaudu ja suuri arutelusid. Üks nende arutelude ettepanekutest oligi, et riigikontroll võiks järelevalve üle võtta. Muuli sõnul pole seda seni tehtud, sest riigikontroll ei taha esiteks tegeleda poliitiliste rahaasjadega ning teiseks võtta endale karistatavat funktsiooni. Praegu saadab riigikontroll matejalid uurimisorganitele, kui nad kahtlustavad mõnda asutust ebaseaduslikus käitumises. See erineb ERJK-st, millel on õigus teha ettekirjutusi.

Muuli hinnangul hakati muutmiseelnõuga kiirustama, sest poliitikud kardavad sügisel koroonaviiruse teise laine tulekut. Ta tõi välja, et riigikogul on jäänud suvepuhkuseni töötada kolm nädalat. Isamaa fraktsioon ei ole saanud eelnõu tekstiga põhjalikult tutvuda, selgitas Muuli, et esmaspäeval oli valitsuserakondade vahel kokku lepitud vaid see, et ülesanded pannakse riigikontrollile. 

Riikoja nõustus, et tegemist on pika vinnaga asjaga, mille üle on pikalt arutletud. Tema sõnul oli seda kummastavam, et riigikontrolli pole ametlikult teavitatud, ERJK-ga pole läbi räägitud ning avalik debatt on pidamata. See paneb protsessile halva pitseri külge ning nii tekivadki vandenõuteooriad, et erakonnad üritavad nõuetest vabaneda.

«Kuigi tõenäoliselt üks lapsikumaid põhjuseid kiirustamiseks oli tegelikult see, mida siseminister ja EKRE esimees Mart Helme eilsel valitsuse pressikonverentsil välja ütles, et tema nägemuses kõige suurem probleem on see, et erakonda [komisjoni – toim] juhib üks sots ja üks sotsidega tema hinnangul seotud inimene. See oli Mart Helme põhiline argument, millele ta rajanes ja mille põhjal ta väitis, et tegemist on täiesti ebausaldusväärse organiga. Kuigi praktika seda ei toeta,» ütles Riikoja.

Riigikontroll tema hinnangul praegu ei saa erakondade järelevalvet üle võtta, sest riigikontroll tegeleb ainult riigiasutustega, mis erakondi ei hõlma. Ettekirjutav ja karistav funktsioon peab kontrollorganil olema, sest muidu on kogu töö mõttetu. Riikoja sõnul ärritab praegu avalikkust just see, kui räpaselt komisjoni laiali saadetakse.