Kuidas elukogenud inimene saaks leida endale töökoha? 60+ peatoimetaja Eve Rohtla ja Postimehe arvamustoimetaja Aimar Altosaar võtsid taskuhäälingus «Kvaliteetminutid» vaatluse alla, mida saab inimene ise teha ja millega peaksid tööandjad arvestama.
Tegemist on paradoksaalse olukorraga, sest ühest küljest Eesti elanikkond vananeb, kuid teisalt ei ole tööandjad harjunud sellega, et tööletulijad võiks olla neist endast vanemad, mõtiskles Aimar. Ta möönis, et ka eakad on jäänud kinni 1990. aastate mõtteviisi, et 40-aastane on vana ning 50-aastane peaks jääma pensionit ootama. «Need ajad on ammu möödas, aga hoiakud on alles,» ütles Aimar.
Kui aga tööandja isegi soovib leida elukogenumaid inimesi, siis ei pruugi ta osata töökuulutuses vajutada õigetele nuppudele, lisas Eve. Esiteks tulevad vanad inimesed ajast, kus iga paari aasta tagant töökoha vahetaja oli luuser või aferist. Teiseks ei ole eakad harjunud, et tööle kandideerimiseks tuleb esitada CV ja motivatsioonikiri. Kui aga lapselaps on appi võetud ning need takistused ületatatud, vaatab tööotsija kuulutust ning ei saa sellest aru.
«Mina loen: pakume konkurentsivõimelist palka. Mis asi see on?» küsis Eve. «Siis tulevad töökuulutuses järjest laused, mis on segased, mitmetimõistetavad. Eriti meieealistele, kes ei ole kodus kantseliidi ja moodsate väljenditega. Kas need kuulutused peavad sellised olema?»
Eve rõhutas, et töökuulutus peab olema lihtne, loogiline ja arusaadav, et pika tööajalooga inimesed üldse söandaksid end pakkuda.