Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) on olulise tähtsusega, sest see on parlamentaarse eneseregulatsiooni organ, kus erakonnad ise jälgivad üksteise tegevust, ütles Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».
Riigikontrolli pädevuses ei ole põhjust kahelda, kuid erakondade eneseregulatsiooni ei saa tema sõnul panna riigikontrolli kohustuseks. Raudsaar rõhutas, et on hea, kui poliitikute tegevust kontrollivad poliitikud ise.
Postimehe toimetaja Aarne Seppel lisas, et riigikontroll asutusena ei oma Eestis sellist rolli, et olla karistuste määraja ja ettekirjutuste tegija. Riigikontroll kogub andmeid, analüüsib neid, teeb analüüsi põhjal järeldusi ning annab soovitusi, mida siis asutused täidavad või ei täida.
See erineb ERJKst, millel on võimekus teha ettekirjutusi ning pöörduda kohtusse, kui ettekirjutust ei täideta. Seppel tõi välja, et ERJK on oma tegutsemise ajal ehk 2011. aastast saati olnud väga efektiivsed. Selle aja jooksul on väidetavalt olnud 23 kohtuasja, mis on kõik lõppenud eranditult komisjoni võiduga. Enamik kohtuasju puudutavad Keskerakonda.
Raudsaar küsis, kas sellisel juhul ei teki kahtlusi, et komisjon võib olla kallutatud.
«Ma arvan, et see komisjon on kindlasti kallutatud. Aga mitte kallutatud ühegi erakonna poole, vaid kallutatud selle poole, et tuua välja igasugused rahaasjadega susserdamised, mida erinevad erakonnad on oma ajaloo jooksul teinud,» vastas Seppel. Ta argumenteeris, et komisjoni kuuluvad esindajad kõikidest erakondadest ning soov teiste tegevusest pahategusid üles otsida on kõikidel.
ERJK-l võiks olla pedagoogiline mõju, kui kohtus kaotanud erakond võtab oma vigadest õppust, avaldas Seppel lootust. Kui aga vaadata aastast aastasse tehtud ettekirjutusi, siis rida on küll pikk, aga refräänina kordub Keskerakond.