Maarja Lõhmus.

FOTO: Sille Annuk

Ajakirjanike töö on sisuliselt informeerida ja mobiliseerida, et orienteerumine ühiskonnas oleks igapäevaelu loomulik osa, kirjutab Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees Maarja Lõhmus ajakirjanduse aukoodeksi vastuvõtmise 40. aastapäeval. 

Academia Journalistica aukoodeksile hakkasid akadeemilise haridusega ajakirjanikud alla kirjutama 40 aastat tagasi, 19. mail 1980. Sellele on allkirjad andnud akadeemilised ajakirjanikud, tänase Eesti ajakirjanduse omanikud ja väljaannete juhid, reporterid, toimetajad, kolumnistid.

Ajakirjaniku töö põhiidee – teenida avalikkust ja otsida tõde – ei ole kadunud, pigem vastupidi – orienteeruda ja otsustada on tänapäeval keerulisemgi.

Orienteerumisraskused on kogu ühiskonna oht.

Ajakirjanduse üks keskne funktsioon on peegeldada ühiskonnale tagasi adekvaatset mina-pilti ühiskonna seisu ja oleku kohta, tema valikute kohta. Seda refleksiivse tervikpildi esitamise tööd ei tee ühiskonnas ükski teine institutsioon. See tähendab, et kollektiivne refleksiivsus võib jääda halva ajakirjanduse puhul puudulikuks või nõrgaks.

Eesti ühiskond on praegu olulisel teelahkmel, olulised otsustused eeldavad ja vajavad ühiskonna refleksiivsust, orienteerumist ja seejärel informeeritud otsustamist.

Orienteerumisraskustes ühiskonna väljakujunemise vältimiseks on vaja ajakirjanikelt orienteeriumisabi. Refleksiivsuse puudusest, informeerimatusest ja orienteerumatusest võib tekkida ohtlik olukord.

Ajakirjanduse üks keskne funktsioon on peegeldada – reflekteerida ühiskonnale tagasi adekvaatset mina-pilti ühiskonna seisu ja oleku kohta, tema valikute kohta.

Praktikas näeme, et ühiskonna enda, tema ühiste ressursside ja perspektiivide oluliste küsimuste ajakirjandusliku arutamise asemel piirdutakse pigem tsitaadiajakirjandusega poliitikutelt, parteidelt jt. Samas arutelu sõnumi tähenduse väljaselgitamisel ühiskonnas jääb nõrgaks, selleni eriti ei jõuta. Ometi on tähendusvälja kaardistamine ja analüüs ajakirjaniku sisuline töö.

Me keegi ei unista, et saaksime orienteerumishäirega ühiskonna. Orienteerumisraskustes ühiskond vajab ühiskonna ühiste küsimuste ühist sõnastamist ühisele ajakirjanikkonnale, ühiseks mõtestamiseks ja arutamiseks. Vajab rohkelt sisulist ja järjekindlat uuringulist tööd ajakirjanduses.

Professionaalne ajakirjandus on žanrirohke, eesmärk on info tähenduse avamine ühiskonna liikmetele. Sageli ei saa ühiskond infoedastuses teada ühiskonna suhet  informatsiooni, info tähendusse, info praktikasse rakendamisest sõltuvaid muutusi neile, kelle elu see muudab. Järjest sagedamini on infoedastus huvirühmade poolt manipuleeritud ning «avalikkusena» edastatakse PR-kontorite tööd, makstud PR-abi teeb ajakirjandusest meedia, tõrjub välja ajakirjanduse, astub selle asemele, manipuleerib kogu ühiskonda.

Ajakirjandus on ühiskonna monitoorijaks, muutuste sisu ja mõju väljaselgitajaks, et tagada ühiskonna turvalisus. 

Ajakirjandus on alati kohalik, seotud kohaga, kohalike ühishuvidega. Oluline on käia ja uuridagi kohtades ning tuua infot kohtadelt. Samuti, mis muutusi kohtadel plaanitakse ja keda see kuidas mõjutab. Vaja on informeerida ühiskonda sisuliselt, nii kohtadelt kui tervikpilti teadlaste abiga refleksiivselt ja tulevikku vastavalt analüüsida. Ilma paikade elu tundmata ja vahendamata on «ühiskond» tühi tähistaja ega kanna refleksiivset sisu.  

Hea, et Academia Journalistica aukoodeks on jätkuvalt jõus.

See 40 aastat tagasi alguse saanud aukoodeks nõuab ajakirjanikelt sisulist ühiskonda informeerivat ja mobiliseerivat ajakirjandust.

Et orienteerumine ühiskonnas oleks loomulik igapäevaelu osa.