Välismääraja ⟩ Autoritaarsetest riikidest sõltumatuse saavutamine on keerulisem, kui arvatakse

Koroonakriisist konkreetseid järeldusi teha veel ei saa, kuid üldiselt on autoritaarsed riigid kriisidele vastamisel üksnes näiliselt efektiivsemad kui demokraatlikud riigid, sest tegelikku olukorda varjatakse. Oleks mõistlik, kui lääneriigid saavutaksid elutähtsates valdkondades sõltumatuse autoritaarsetest riikidest, kuid see võib olla keerulisem, kui arvatakse, ütles kaitseminister Jüri Luik Kuku raadio saates «Välismääraja».

Paistis, et koroonakriis andis eelise autoritaarsetele riikidele, sealhulgas Hiinale ja Venemaale. Nüüd aga ei paista Venemaa nii hästi toime tulevat ning Hiina puhul on küsimus teise laine võimalik tulemine, mõtiskles saatejuht Erkki Bahovski. Samal ajal on rahvusvahelised organisatsioonid nõrgenenud ning see andis omakorda autoritaarsusele tuult tiibadesse. Kas autoritaarne kord annab parema võimaluse kriisiga toime tulla, küsis Bahovski.

Konkreetseid järeldusi koroonakriisi põhjal on praegu keeruline teha, sest juhtumid nii demokraatlikes kui ka autoritaarsetes riikides on erinevad. Koroonakriisi vaates on ka Hiina ja Venemaa erinevalt kannatada saanud, mistõttu ei saa ka neid omavahel puhtalt võrrelda. Luik rõhutas, et üldiselt on autoritaarsed riigid kriisile reageerimises üksnes näiliselt efektiivsemad. 

Autoritaarsed režiimid tahavad kontrollida mitte ainult seda, mis toimub, vaid ka seda, kuidas kõik välja näeb. Kuna reeglina autoritaarsetes riikides ei ole ka vaba meediat, siis pole täpselt teada, kuidas neil läheb. Minister argumenteeris, et autoritaarse valitsemisega riikides tihtipeale kannatab reaktsioonikiirus, sest otsuste tegemist tahetakse tsentraliseerida suure juhini välja. Samuti on sellistes riikides suur võim julgeolekuteenistustel, millel on omad huvid mängus.

Venemaa president Vladimir Putin on seekord valinud pehmema lähenemise, kus kutsub üles oblastiliidreid ning suurte linnade linnapäid olema juhtrollis kriisiga tegelemisel. See on läinud nii kaugele, et Moskva linnapea teatas, et ta ei pea kinni föderaalvalitsuse juhtnööridest, mis kutsuvad üles asutusi avama, tõi Luik näite. Linnapea Sergei Sobjanin muidugi teab, et kui läheb halvasti, on just tema see, kes lõpuks vastutab. 

«Putin on üsna palju teinud selleks, et teda isiklikult ei saaks kriisis kuidagi süüdistada,» ütles Luik. Selles osas on ta näidanud üles ka paindlikkust. Luik tõi näiteks, et tema oli veendunud, et 9. mai suur paraad ikkagi toimub. Lõpuks otsustas vene valitsus paraadi sügisele edasi lükata. Küll aga toimus paraad Minskis, mis Luige sõnul valmistab Putinile hingevalu. 

Bahovski viitas Diplomaatias ilmunud Ühendriikide eriesindaja Kurt Volkeri artiklile, mis kutsub üles demokraatlikke riike kindlaks tegema valdkondi energias, küberruumis ja tervishoius, kus nad ei peaks sõltuma autoritaarsetest riikidest ning selle eesmärgi nimel tööd tegema. Luik nõustus, et tegemist on mõistliku ettepanekuga ning selles suunas ka liigutakse. 

Küll aga peab ta seda keerulisemaks eesmärgiks, kui arvatakse. Näiteks maskide kättesaadavuse puhul oli näha, et tootmine on koondunud Hiina. Samamoodi toodab Hiina 100 protsenti maailma penitsilliinist ja aspiriinist. Strateegilistest huvidest lähtuvalt võib olla mõistlikum toota kodumaal või Euroopas, kuid Hiinasse viidud tootmist on keeruline tagasi tuua. See eeldaks tänase maksimaalselt kasumile orienteeritud ärimudeli ümberpööramist, mis käsu korras vabaturumajanduse tingimustes on keeruline. 

Luik tõi välja, et Hiina on kriisi tõttu paradoksaalses olukorras, kus ühelt poolt avaldas nende maskidiplomaatia tugevat imagoloogilist mõju, teisalt aga tõstatatakse palju küsimusi selle kohta, kas ja kui ohtlik on, kui ühel riigil on mõne strateegilise kauba tootmismonopol.