Koroonapandeemia majandusmõjude leevendamisel peaks valitsusel olema pikk vaade, millised meetmed on kõige paremini sihitud. Sellist strateegiat peaks ka avalikkusele esitlema, mitte jätma ideekava valitsuskabinetti, arvasid Andi Hektor ja Rauno Vinni Kuku raadio saates «Poliitikaguru». Hektori sõnul peaks ka majanduskriisi jaoks kokku panema sõltumatu nõuandva kogu, mis valitsust toetaks.
Eriolukorra lõpp ja piirangute leevenemine ei tähenda, et majanduses oleks rasked ajad möödas. Töötute arv on ületanud 50 000 piiri ehk 7,7 protsenti. Valitsuse palgatoetus on siiski olnud tõhus tööpuuduse veel järsema kasvu pidurdamisel, hindas Poliitikaguru toimetaja Tõnis Leht.
Füüsik Andi Hektor argumenteeris, et kriisi alguses ei näegi suurt pilti ning seetõttu on õigustatud kiirete otsuste tegemine. Ent nüüd pikaajaliste meetmete puhul ootaks ta valitsustelt visiooni, kuid sellise suure plaani kommunikeerimist ta valitsuselt ei näe. Kriisiolukord on hea aeg struktuursete reformide tegemiseks, mis on vajalik Eesti majanduses suurema lisandväärtuse saavutamiseks. Seetõttu oleks vajalik strateegia olemasolu.
Riigivalitsemise asjatundja Rauno Vinni märkis, et tema teadmiste järgi on valitsus kriisimeetmeid ettevaatavas plaanis arutanud. Näib, et ideestik on olemas, aga mõttevahetus pole valitsuskabinetist laiema avalikkuse ette jõudnud. Leht oletas, et valitsus võib soovida esimeste kriisimeetmete mõju näha, enne kui tuleb välja pika plaaniga. Vinni tõi näite, et kui EAS mõne aja eest avas toetusmeetmete taotlemise, käis see kiiruse peale ning kogu platvorm jooksis kokku. Kui taotlejatel oleks olnud kindlust, et meetmes tuleb ka teine või kolmas faas, oleks taotlejatel rohkem selgust ning probleem väiksem.
Hektor tegi ettepaneku, et kui valitsusel on nõuandev kogu arstidest ja viroloogidest viirusetõrjeks, siis ka majanduskriisi jaoks oleks vaja sõltumatut kogu majandusekspertidest, sotsioloogidest ja modelleerijatest. Need inimesed saaksid anda valitsusele nõu anda, millised on kõige paremini sihitud meetmed.
Leht nõustus, et mõte pole paha, kuid keerulisem ellu viia. Majandus on laiem ning seotud suurte rahaliste ja ühiskondlike huvidega. Nii võiksid kogus olla ka tegevettevõtjad, ent nende puhul tekib küsimuseks sõltumatus. Põhimõte on tema hinnangul siiski õige ning kriisis on olnud näha, et teadlasi peaks rohkem kaasama.