Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Keskpäevatund Valitsus ei tohi varjata riigieelarves ülekulutamist (10)

Jüri Ratas riigikogus. Foto: Tairo Lutter
Copy

Ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi kritiseeris Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et tema arusaama järgi ütleb riigikontrolli raport riigieelarve tasakaalust, nagu poleks avalikkusele antud selget ülevaadet, milliseid ressursse on valitsus kulutanud. 

Eelarve puudujääk oli viimasel kahel aastal plaanitust üle 200 miljoni euro suurem, seda hoolimata eelarvenõukogu korduvatest hoiatustest ja kiirest majanduskasvust – see juhtus ajal, kui maksutulu kasvas keskmiselt üheksa protsenti aastas, selgub riigikontrolli ülevaatest. 

Eelarve puudujääkides on mitu aspekti, arutles ettevõtja Heldur Meerits. Üks aspekt on kulude ja tulude planeerimine, teine see, miks eelarvega miinusesse pidi minema. Esimese puhul on näha, et tulud planeeriti suuremana, kui nad tegelikult tulevad. Lisaks on üllatust põhjustanud see, et eelarve kulutab rohkem raha, kui tegelikult on ette nähtud. «Kui riigieelarvest kulub 200 miljonit planeeritust rohkem, on midagi valesti,» ütles Meerits. 

Teine pool on eelarve miinus ajal, kui tulud kasvavad kuni 9 protsenti aastas. Meerits küsib, mis saab eelarvest järgmisel aastal, kui koroonakriisi tõttu on oodata tulude vähenemist.

Ajakirjanik Urmas Jaagant sõnas, et kummaline on lugeda, kuidas peaminister Jüri Ratas õigustab, et teadlikult üle kulutatud ei ole. Kes teine kui peaminister peaks riigi rahaasjade kohta teadma, küsis ta retooriliselt. «Kuidas selline asi kogemata juhtub?» ütles Jaagant. Tema hinnangul peaks valitsus selgelt välja ütlema, kui nende lähenemine ongi, et rohkem kulutada ja laenu võtta on aktsepteeritav. 

Meerits tõi välja, et riigieelarve puudujäägi ja ülekulutamise numbreid hoiti enne valimisi kinni. «Need tulid välja alles pärast riigikogu valimisi. Öelda, et kõik on täitsa kogemata juhtunud, me vaevalt saame,» heitis ta ette.

Jaagant lisas, et ka uus koalitsioonipartner EKRE ei teadnud tegelikku rahaseisu ning see tabas neid halva üllatusena. Pole teada, kas Keskerakonna ministrid olid kursis eelarve puudujäägiga. Kindlasti on võimalik info kinnihoidmist tehniliste nüanssidega põhjendada, mõtiskles Jaagant, ent see ei jäta muljet, et valitsus teab väga hästi, mida ta teeb.

Hõbemägi märkis, et Jaaganti ja Meeritsa kasutatud sõna «kinnihoidmine» on väga leebe. «Kui ma oleks ajakirjanik, kes töötab sellises uudistekanalis nagu Uued Uudised, siis ma ei räägiks midagi kinnihoidmisest. Ma kirjutaks kohe, et varjati räigelt avalikkuse eest rämedat ülekulutamist. Ütleks nii, et see ei ole mitte kinnihoidmine, vaid see on salastamine. Need on andmed, mis kuuluvad avalikkusele, nendest oleks pidanud rääkima ja oleksime pidanud ammu teadma.»

Hõbemägi sõnas, et tema ootab valitsuselt kahe soovi täitmist. Esiteks, et ülekulutatud summad oleksid selgelt ja õigeaegselt välja toodud. Me ei peaks lugema neid riigikontrolli auditist, vaid valitsus peaks ise tuludest ja kuludest aru andma. Teiseks peab avalikkus teadma, kuhu oma tõmmatud selle koalitsiooni punane joon riigieelarve puudujäägi ja laenamise puhul. Eriti praegusel kriisiajal, kui valitsus teeb kergekäelisemalt suuri kulutusi. 

Tagasi üles