R, 12.08.2022
Vahetund Postimehega ⟩ Hädaseadus on hea näide halvast õigusloomest
Erkki Koort. Foto: Liis Treimann
Kuku Raadio
Hädaseadus on hea näide halvast õigusloomest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Hädaolukorra seaduse remontimine Riigikogus on arusaamatult põhjendatud ning liiga kiiresti läbi surutud, kritiseeris sisejulgeolekuekspert Erkki Koort Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». Tähelepanu väärib ka see, et kui seni on avalikkuses seadusemuudatusi käsitletud terviseameti põhiliselt, siis tegelikult laiendab seadus mitmete riigiasutuste volitusi. 

Hädaolukorra ja eriolukorra vahe on see, et hädaolukord justkui saabub, selle algus ja lõpp on subjektiivselt hinnangulised ning seda välja ei kuulutatata, selgitas sisejulgeoleku ekspert Erkki Koort. Hädaolukorraks valmistumine on suunatud kriisi ärahoidmisele või sellest väljumisele. Eriolukord on konkreetsem mõiste, see kuulutatakse juriidiliselt välja ning on selge alguse ja lõpuga. Eriolukord on selgelt jälgitav: kui eriolukorra juht midagi otsustab, siis need otsused kuulutatakse avalikult välja. Sellega erineb see hädaolukorrast, kus riigi tegevus jääb avalikkuse eest varjatumaks. 

Osad uue eelnõuga terviseametile antud pädevused on Koorti sõnul ametil juba olemas. Muudatus on selles, et tänane nakkushaiguste tõkestamise seadus on paika pannud konkreetsed haigused, mille puhul võib terviseamet laiu volitusi saada. Need haigused valiti maailma ajaloos pandeemiaid tekitanute seast ning COVID-19 ei osanud keegi sellesse nimekirja panna. Nüüd tahab Riigikogu tahab tõsta haigused alamakti ehk vabariigi valitsuse määrusesse. See tähendab, et seaduse tasandil antakse valitsusele volitus kinnitada loetelu haigustest, mis on märksa kiirem protsess kui kogu seadusandluse muutmine. 

On arusaadav, et mõningaid muudatusi on kiiresti vaja, et eriolukorrast väljuda, ütles Koort. Hädaolukorraseaduse kiire remont on tema sõnul siiski hea näide halvast õigusloomest. Eestis on tavapärane, et mõningad seadusmuudatused poogitakse Riigikogus juba lugemisel oleva eelnõu sappa ning see võimaldab jätta avaliku debati pidamata. 

Hädaolukorra seaduse menetlemise protsess on olnud liiga kiire ja arusaamatu, kritiseeris Koort. Pole aru saada, miks või millisel juhul valitsus ja sotsiaalminister ei saanud terviseametile korraldusi anda, sest seadusmuudatuse seletuskiri jääb ebaselgeks. «Ükski õigusloome ei tohi olla selline, et ainult seaduse tegija saab aru, mida seal mõeldi,» heitis Koort ette.

Ta tõi välja, et täna on hädaolukorra seadusemuudatust käsitletud ühiskonnas terviseameti põhiselt. Aga see ei rakendu ainult terviseametile, vaid annab valitsusele suurema õiguse anda edaspidi suuremaid õiguseid hädaolukorra lahendamiseks teiste seas ka politsei- ja piirivalveametile, päästeametile, riigi infosüsteemide ametile ja kaitsepolitseile. 

Saatejuht Herman Kelomees viitas Postimehe toimetaja Kadri Tammepuu kommentaarile, et põhiseadusliku ja demokraatliku õigusriigi raames ei ole vahet, kas seadus ütleb kaude, et Eesti on politseiriik või tuleneb see seaduse ebaselgetest sätetest. Tammepuu hoiatas, et praegu jääb kodanikele ja ettevõtjatele üksnes lootus, et tulevikus ei lõika laienevatest riigi volitustest kasu mõni autoritaarne juht.

Märksõnad
Tagasi üles